Sotsiaalministeerium loobus plaanist muuta vanglad ja nende territoorium täielikult suitsuvabaks, mis õiguskantsleri hinnangul võinuks olla põhiseadusega vastuolus.
Sotsiaalministeerium loobus plaanist muuta vanglad suitsuvabaks
13. oktoober 2015, 13:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium saatis täna valitsusele arutamiseks tubakaseadust muutva eelnõu, mis karmistab tubakatoodete pakendamise ja märgistamise nõudeid. Kui kooskõlastusringil sisaldas eelnõu ka muudatust, mille järgi pidanuks vanglates ja nende territooriumil kehtima hakkama täielik suitsetamiskeeld, siis praeguseks on ettepanek eelnõust välja võetud, teatas sotsiaalministeerium.
Justiitsminister Urmas Reinsalu teatas seepeale, et ei saa sotsiaalministeeriumiga nõustuda. «Justiitsministeerium on pidanud antud seadusemuudatust vajalikuks, konkreetse muudatuse väljatöötamise tingisid kaalukad argumendid,» ütles ta.
Seetõttu tuleks muudatus tema hinnangul tubakaseaduse eelnõusse uuesti sisse viia. «Kui sellega ei nõustuta, siis algatab justiitsministeerium eraldi seaduseelnõu vanglates täieliku suitsetamiskeelu kehtestamiseks,» kinnitas Reinsalu.
Õiguskantsler Ülle Madise märkis juuli lõpus ministeeriumile saadetud arvamuses, et plaan võib olla põhiseadusega vastuolus. Ta nentis, et kuigi suitsetamine mõjub vaieldamatult nii suitsetajale endale kui ka teda ümbritsevatele inimestele kahjulikult, on seegi tegevus põhiseaduse kaitsealas.
Muu hulgas pidas õiguskantsler küsitavaks, kas suitsetamise täielik keelamine aitab ikka täita vangistuse eesmärki, milleks on eelkõige vältida uute õigusrikkumiste toimepanemist tulevikus. «Suitsetamine ei ole ühiskonnas täiel määral keelatud tegevus ning ei oma üldjuhul mingit seost kuriteoga, mille eest isik karistust kannab,» kirjutas ta.
Samuti juhtis Madise tähelepanu, et punktid, millega põhjendati eelnõus vajadust vanglad suitsuvabaks muuta – inimeste vabastamine sõltuvusest, elukeskkonna ja tervise kaitse ning tervishoiukulude vähendamine – võiksid sama hästi leida rakendust kogu Eesti ühiskonna suitsuvabaks muutmisel.
«Retooriliselt võiks küsida, miks alustada sedalaadi eksperimente just sellises keskkonnas, kui seda on vangla ja kas samalaadsed muutused (näiteks suitsetamise täielik keelamine mis tahes kohas ja ajal) oleksid proportsionaalsed ka väljaspool vanglat ja üldisemalt,» märkis ta ja lisas, et kokkuvõttes tuleks muudatusse suhtuda kriitiliselt ja kaaluda tõsiselt, kui põhjendatud ja asjakohane see on ning kas sellega maksab pakutud tempos edasi minna.
Algse plaani kohaselt kohaselt pidanuks täielik suitsetamiskeeld vanglates ja nende territooriumil kehtima hakkama järgmise aasta novembris. Ministeeriumi hinnangul oleks keeld aidanud vangidel hiljem paremini ühiskonda sulanduda, parandanud kinnipeetavate elu ja töötajate töökeskkonda ning vähendanud kulu tervishoiuteenustele.