Raamatud koju ja kogu kauem lahti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahvusraamatukogu uus direktriss Janne Andresoo leiab, et raamatukogu käib ajaga kaasas ja on Euroopa kogudele igati vääriliseks koostööpartneriks.
Eesti Rahvusraamatukogu uus direktriss Janne Andresoo leiab, et raamatukogu käib ajaga kaasas ja on Euroopa kogudele igati vääriliseks koostööpartneriks. Foto: Liis Treimann

Tänavu on Eesti Rahvusraamatukogu lugejad pidanud vastu võtma järjest halbu uudiseid – seoses eelarve kümneprotsendise alanemisega on asutus nii vähe lahti, et üheksast viieni tööl käival inimesel sinna enam eriti asja pole.


Täna astub ametisse uus peadirektor Janne Andresoo, kes on lubanud pikendada uuesti lahtiolekuaegu. Parim uudis on aga see, et kui kõik läheb, nagu Andresoo loodab, saab juba järgmisel aastal raamatuid koju laenutada.

Rahvusraamatukogus on üldise majandusolukorra tõttu ebapopulaarsete otsuste aeg. Miks otsustasite sellisel ajal peadirektoriks kandideerida?


Tõepoolest, majandusolukord ei sisenda optimismi, ebapopulaarsed otsused on kahjuks kultuuriasutustes igapäevaseks kujunemas. Rahvusraamatukogu peadirektoriks kandideerides see teadmine mind ei mõjutanud. Pigem võtan seda kui veel tõsisemat väljakutset.

Rahvusraamatukogus töötatud neljateistkümne aasta sisse on jäänud mitmesuguseid aegu, küll paremaid ja küll keerulisemaid. Aga üks, mis alati olnud, on selle raamatukogu sisemine vägi. Kindlasti tuleb see rahvusraamatukogu erilisest ning vastutusrikkast rollist kultuuripärandi säilitajana.

Näen selgelt võimalusi, kuidas raamatukogu ka raskematel aegadel arendada. Märksõnaks on «dialoog». Mõtlen tõhusat dialoogi eri tasanditel – rahvusraamatukogu kasutajatega, teiste raamatukogudega, mitme huvirühma ja partneritega nii Eestis kui välismaal. Kokkuvõttes – head suhted ja koostöö on kuldaväärt.

Kandideerides lubasite optimistlikult muuta lahtiolekuaegu. Kas juba uuest aastast on raamatukogu kauem lahti?

Säästurežiimil töötava raamatukogu lahtiolekuajad on tekitanud lugejates õiglast pahameelt. Tekib tõesti küsimus, kelle jaoks siis raamatukogu õieti tegutseb. Pannes ühele kaalukausile meie kasutuses olevad ressursid ja teisele raamatukogu külastusstatistika ning kasutajate arvamused, tuleb mingi lahendus saavutada.

Lugejaile huvipakkuvaim on ilmselt teie idee, et tulevikus saab raamatuid koju laenutada. Millal see aeg tuleb?

Kojulaenutuse ideed on raamatukogu aeg-ajalt vaagida võtnud ning osaliselt me seda teenust ju ka pakume. Teema väärib tõsiselt päevakorda tõstmist. Lisaks oleks kojulaenutus heaks alternatiiviks lühendatud lahtiolekuaegadele.

Õigupoolest haakub kojulaenutuse teemaga e-raamatute laenutamine, mis on rahvusraamatukogul just praegu üks arendamisjärgus olevatest ettevõtmistest ja peaks uuel aastal lahenduse saama.

Kas koju saaks laenutada kõiki raamatuid või tehakse siin valik?


Kindlasti ei hakata kunagi koju laenutama neid eesti rahvusteavikuid, mis peavad säilima ka kõigile järgmistele põlvedele, ning samuti harulduste kogusse kuuluvaid raamatuid.

Rahvusraamatukogu külastajate arv on aastate lõikes kahanenud. Mida peaks tegema, et lugejaid juurde tuua?


On kahanenud tõesti, kuid e-külastuste arv näitab tõusutendentsi. Elektroonilise keskkonna kasuks räägib ka paljude teiste rahvusraamatukogude statistika.
Rahvusraamatukogu on loonud oma lugejatele head tingimused raamatukogu kasutamiseks traditsioonilisel moel ja selle teadvustamine on väga oluline. Samuti on just majanduslanguse ajal raamatukogud olnud riigile head partnerid.

Kuid kui rääkida lugejate juurdetoomisest, siis on vaja tutvustada raamatukogu võimalusi noortele, õppuritele. Kindlasti on mõttekas teha koostööd noorteorganisatsioonidega, koolidega.

Kunagi oli juttu, et lapsed käivad raamatukogus raamatuid lõhkumas ja sodimas. Mis vanuses lapsed võiksid pärast tunde raamatukokku õppima tulla?


Tegelikult võivad lapsed ka praegu käia rahvusraamatukogus lugemas. Kasutamiseeskirjas seisab, et alla kuueteistaastastel peab olema vanema või eestkostja kirjalik nõusolek.

Olete oma elu täielikult raamatukogule pühendanud, mis teid nende juures köidab?
Ilmselt vaimsus ja väljakutsed. Ja need inimesed, kellele on raamatukogu samamoodi tähtis. Raamatukogus töötavad enamikus sellised inimesed, kelle mõte liigub lugeja vajadustest mõni samm ees.

Kuidas teile tundub meie rahvusraamatukogu võrreldes Euroopa teiste rahvusraamatukogudega?


Me peame olema õnnelikud, et meie rahvusraamatukogul on selline hoone ja lugejatel sellised tingimused. Näiteks meie lõunanaabrid lätlased on oma rahvusraamatukogu hoonet ehitada püüdnud alates 1926. aastast ja nurgakivi sellele pandi alles sel suvel.
Võib öelda, et ka e-raamatukogu arendamises käime ajaga sammu ning mitmes projektis oleme teistele Euroopa rahvusraamatukogudele arvestatavaks koostööpartneriks olnud.

Olete praegu doktoriõppes, kas te ei karda, et nii suure asutuse juhatamine uputab teid administratiivtöösse ning teadustööle ja lugemisele aega ei jää?


Doktoritöö kirjutamine on mul tõesti pooleli ja praegu on raske ette kujutada, kust selle jaoks aega võtta. Õnneks on mu uurimistöö teema seotud rahvusraamatukogu ühe peamise ülesandega, milleks on rahvusbibliograafia koostamine. Kuidas kõiki tegemisi 24 tunni sisse mahutada, seda ei oska arvata. Aga lugemisele ja raamatutele peab aega jääma ja usun, et jääbki.

Mis raamat praegu pooleli on?


Praegu on pooleli Lilian Velleranna «Mikk Mikiver: teater». Lisaks on öökapil ikka mõni luulekogu, hetkel Leelo Tungla «Täisminevik».

Janne Andresoo

• Sündis 14. augustil 1965 Tallinnas
• Abielus kergejõustikutreener Sven Andresooga, üks tütar
• 1987 lõpetas pedagoogilises instituudis raamatukogunduse ja bibliograafia eriala
• 1996 kaitses samas ülikoolis magistrikraadi tööga «Erialateave Tallinna raamatukogudes»
• Praegu on Tallinna Ülikooli infoteaduste instituudis doktoriõppes
• Alates aastast 1994 eri ametikohtadel Eesti Rahvusraamatukogus (RR)
• 11. septembril 2008 valiti rahvusraamatukogu peadirektoriks

---------------------------------------------

Kommentaar

Ivi Eenmaa, rahvusraamatukogu peadirektor 1993–1997:

Janne Andresoo on olnud seotud mitmete eri tööülesannetega rahvusraamatukogus, samuti koolitanud raamatukoguhoidjaid ning olnud meie kutseühingu esimees.
Tuginedes kõigele sellele, tahaks loota, et ta tunnetab, mida ootavad Eesti Rahvusraamatukogult nii kasutajad, teised raamatukogud kui ka Eesti kultuuriüldsus meie kiiresti muutuvas infotehnoloogilises maailmas.

Janne peaks mäletama, kui raskelt sündis see ehitis mitte ainult majana, vaid eelkõige institutsioonina. Rahvusraamatukogu peadirektori ametikoht ise eeldab, et aja jooksul peab temast välja kujunema arvamusliider ja mitte ainult raamatukogunduse asjatundjate seas.

Kui Jannel jätkub oskust hoida ja edasi kanda aegade jooksul loodud head ja väärtuslikku ning julgust muuta seda, mis on ajale jalgu jäänud, saab temast liider, mitte ainult tubli administraator. Selle teostamiseks on vaja koondada enda ümber uusi, hästi haritud andekaid inimesi ja sellised inimesed on raamatukogus olemas. Vaja on vaid oskust leida ja usaldada.
Soovin julgust ja edu!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles