Jõks: jäätmemajandus on nii läbipaistmatu, et võiks kapole huvi pakkuda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prügimägi.
Prügimägi. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Endine õiguskantsler Allar Jõks ütles tänasel jäätmekäitluskonverentsil, et jäätmeturg on kui läbipaistmatu maastik ning kapo pole veel jõudnud oma tegevust sellele sektorile fokusseerida.

«Seda, et Eestis käib prügisõda, pole mingi uudis. Meedias pole ammu räägitud uutest tehnoloogiatest ja meetoditest, vaid räägitaks pigem sellest, kuidas üks jäätmekäitleja torpedeerib teist,» kirjeldas Jõks.

«Jäätmesektoris toimub turu jagamine poliitiliste sidemete ja tagatoatehingute kaudu. Õiguskaitseorganid võiks ka nende asjad vastu huvi tunda,» arvas Jõks. Tema sõnul on kriminaalasjade nappus jäätmeturul tingitud sellest, et kapo pole jõudnud oma tegevust sellele sektorile fokuseerida.

«Mida teha, et see sektor ei kujuneks läbipaistmatute tegemiste maastikuks? Võrreldes turumahuga on riigikogu, keskkonnaministeeriumi, KIKi ja kohalike omavalitsuste mõju turule ja seal oleva kasumi jaotumisele ebaproportsionaalselt suur,» lausus Jõks. «Pole teist turgu, kus selliseid summasid jaotatakse avaliku võimu poolt. Seal, kus liiguvad sellise rahad ja avalik võim on määrav, seal peab olema läbipaistev mehhanism.»

Allar Jõks lisas, et riigil on olemas Jäätmekava 2008-2013, mis peaks olema ühtse jäätmekäitluse edendamiseks nagu majakas – sellega peaks kooskõlas olema kõik seadused, mille järgi otsuseid langetada. Tegelikkus on aga teine.

«Kas KIKi toetused on kooskõlas jäätmekavaga? Julgen väita, et uute prügilate rajamiseks ja vanade sulgemiseks on läinud lõviosa rahadest. Kui suur on lisaväärtus, kui maksumaksja raha kasutatakse jäätmehierarhia madalama otsa jaoks ehk siis ladustamiseks, mitte taaskasutamiseks?» märkis Jõks.

Allar Jõksi hinnangul on jäätmevallas õigusloome lobistide meelevallas: «Riigihangete seadus, jäätmeseadus, pakendiseadus – jäänud on selline mulje, et muudatusi tehakse nagu rätsepalahendusi.» Samas lisas endine õiguskantsler, et lobis pole midagi paha, kui see oleks avalik.

Endine õiguskantsler tõdes, et jäätmeseadus on Eestis hästi tehtud, kuid sealt ei leia vastust kõikidele küsimustele, näiteks sellele, mis on oluline - kas parimad tehnoloogilised lahendused, jäätmehierarhia, lähedus, keskkonnasõbralikkus, odavus või majanduslik otstarbekus.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles