Kümned surnud jäävad lähedaste huvipuudusel tuvastamata

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei.
Politsei. Foto: Ants Liigus

Igal aastal jääb Eestis teadmata kadunuks kuni 20 inimest, samas leitakse kümneid ja kümneid surnuid, keda keegi taga ei otsi, kelle saatuse vastu keegi huvi ei tunne ning kelle tuvastamist segab nende lähedaste hoolimatus.

Viimase seitsme aastaga on üksnes kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosast leitud 50 surnut, kogu Tallinna ja Harjumaa peale on tänaseni nimetuid surnuid 150 ning kogu riigi peale 220, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Tallinna kesklinna politseiosakonna ülemkomissari Galina Kuuse sõnul leitakse surnuid tihti katlamajadest, veekogudest, kuuridest, bussipeatustest, elumajade keldritest ning valdavalt on nad 50-60-aastat vanad. Kuigi lõviosa nimetutest on normaalsele elule käega löönud alkohoolikud ja asotsiaalid, on nende hulgas ka nooremaid, kel peaksid olema lähedased, kes neid otsima hakkavad.

Politsei- ja piirivalveameti menetlusteenistuse vanem Kaja Friedemann märkis, et tuvastamise teeb keeruliseks asjaolu, et inimesed ei otsi taga oma kadunud lähedasi.

Politsei- ja piirivalveameti organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Raul Koppelmaa tõi näite, kus leiti kaks nooremapoolset tundmatut meest, kes hiljem tuvastati, ning üks neist oli kadunud juba ligi aasta ning teine poolteist aastat, ilma et keegi oleks nende vastu huvi üles ei näidanud. «Samas olid nad meie andmebaaside järgi elavate kirjas,» nentis Koppelmaa.

Kõik tuvastamata surnukehad läbivad rutiinse kontrolli, milles nimetuid koolnuid võrreldakse kõikide teadmata kadunutega üle riigi, uuritakse fotoarhiive ning andmebaasi söödetakse nende sõrmejäljed ja DNA.

Kuusk märkis, et näiteid, kus lähedased ilmuvad aastaid hiljem oma otsimispalvega välja, tuleb ette, kuid väga harva.

Koppelmaa sõnul hakkavad inimesed tavaliselt oma kaua kadunud lähedasi otsima jõulude paiku. «Viimaste aastate trend on just jõulud. Sel ajal kasvab avaldajate arv kohe tunduvalt, võrreldes suve või mingi teise perioodiga,» ütles Koppelmaa.

«Pealtnägija» tõdes, et 220 tuvastamata surnut üle riigi näitab, et sugulaste omavaheline side on muutunud ühiskonnas järjest nõrgemaks.

Tallinna ülikooli professor Taimi Tulva on üks vähestest Eestis, kes on uurinud põlvkondadevahelist sidet. Tema hinnangul näitab politsei karm statistika paratamatust, millega leppida ei tohiks.

«Kasutusele on võetud mõiste nagu «hangunud ühiskond», kus majandussurutise käes inimesed ei suuda toime tulla ja nad isegi lepivad olukorraga, mille tagajärjel tekib masendus, tekkivad vaimse tervise probleemid ja psühhiaatrilist abi vajavate inimeste arv kasvab ning see on selge märk ka ühiskonnas toimuvatest lõhedest ja probleemidest,» ütles Tulva.

Tema sõnul on peresuhted muutunud ning perevormid mitmekesistunud. «Pered on nagu lennujaamad - kohtutakse, kallistatakse, minnakse lahku, tullakse jälle kokku. Turvalisus või kindlustunne on kadunud,» nentis Tulva.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles