Meediaarvustus: anonüümsed saladused

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Verni Leivak.
Verni Leivak. Foto: .
«Saladused», Kanal 2, esmaspäeviti


Juba teist aastat esmaspäeviti Kanal 2 ekraanile ilmuv Tuuli Roosma «Saladused» on saade, milles väidetavalt tõsielus aset leidnud sündmused näitemängu abil elustatakse. Saatel läheb hästi – läinud nädalal jõudis see vaadatumate saadete edetabelis 205 000 vaatajaga auväärsele neljandale kohale.


Kollegid teavad rääkida, et ka sama nimetusega ajakirjal läheb väga hästi. Mida võib täiesti uskuda. Võtame näiteks ühe suvalise Saladuste esikaane ning näeme, et sealsed viited annaksid ainest ka «Saladuste» televariandile: «SMS tõi mulle elu armastuse», «Koduvägivald lõppes, kui lõin vastu», «Ämm, minu sponsor ja armuke», «Mida ma siis tahan – meest või tema raha?» Näidake mulle koduperenaist, keda need teemad ei erutaks! Sarnaseid pihtimusi avaldab ka nädalaleht Nelli Teataja.


Saladus on saladus. Seda kas ei räägita üldse välja või kui, siis ainult südamesõbrale. Lootes muidugi, et ta seda edasi räägi. Tele- ja ajakirjasaladused on midagi muud – nendega on kursis sajad tuhanded inimesed ning põhimõtteliselt polegi need enam mingid saladused. Siiski on üks, mis neid «saladusi» ühendab, ja selleks on anonüümsus. Nii et pole suurt vahet, kas järjekordne lugu on lihtsalt pastakast välja imetud või mitte. Temaatika on nii teles kui kirjutavas pressis üks – kõik, mis seondub inimese seksuaalsusega ning vägivallaga. See, mis müüb.


Roosmale peab aga au andma. Teise hooaja kaks saadet on olnud täis draamat, näitlejate nauditavat mängu ning lugude lõpust on hakanud kaduma mitte just veenvalt esitatud peategelaste monoloogid, mis jätsid neist paraku iseenesega kõneleva psüühikahäirest puretud inimese mulje.


Mis aga kõige tähtsam – erinevalt ajalehe- ja ajakirja anonüümsetest saladustest pulbitseb uue hooaja «Saladustes» elu, mida kroonib mahlakas kõnepruuk, suurepärane režissööritöö ning läinud esmaspäevase teise loo puhul kroonijuveelina kaheksakümnendate aastate stilistika. Sellistesse saladustesse, mis sest, et tinglikesse ja anonüümsetesse, tahaks edaspidigi pühendatud olla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles