Kultuuriminister Laine Jänes vallandas täna ränkadele juhtimisvigadele viidates ametist Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) direktori Andres Siitani.
Kultuuriminister vallandas ERSO direktori Andres Siitani
15. november 2010, 16:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi pressiesindaja Katrin Arvisto kinnitas Postimees.ee'le, et Siitani tööleping öeldi tõesti üles.
Täna kohtusid kultuuriminister Laine Jänes ja kantsler Siim Sukles ministeeriumis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktori Andres Siitaniga, et kuulata ERSO direktori edasisi tegevusi pingelise eelarveseisu parandamiseks.
Kultuuriminister Laine Jänes ütles, et kuigi riigikassa tänaste andmete põhjal on ERSO majanduslik seis äärmiselt kriitiline, ei esitanud ERSO direktor Andres Siitan tänasel kohtumisel jätkuvalt välja vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks, ega ole seni teinud arvestatavaid tegevusi asutuse eelarvesituatsiooni päästmiseks. Siitan pakkus täna omapoolse lahendusena, et puuduoleva kuus miljonit võiks võtta Eesti Kontserdi eelarvest.
«Andres Siitan ei planeerinud ERSO tänavust eelarvet neis piirides, mis olid juba eelmisest suvest teada, nii on ta asutuse juhina rikkunud eelarvedistsipliini, millega ta on teinud juhtimisvea ja mis on viinud tema juhitava asutuse raskesse majanduslikku olukorda. Siitan ei ole asutuse juhina arvestanud riske, mida tema käitumine võib asutuse tegevusele kaasa tuua ja sellega on ta põhjustanud ministeeriumi kui tööandja täieliku usalduse kaotuse enda vastu. Asutuse juhile, kes on rikkunud nii rängalt finantsdistsipliini, ei ole võimalik taotleda päästeraha,» märkis minister.
Minister rõhutas, et asutuse juhi poolt õigeaegselt tegemata juhtimisotsused ei tohi kahjustada maineka orkestri jätkusuutlikku tegutsemist ega seada löögi alla ERSOs töötavate inimeste stabiilseid sissetulekuid ning vaatamata ministeeriumi korduvatele nõudmistele pole Andres Siitan rakendanud vajalikke meetmeid ERSO majandusolukorra parandamiseks.
Siitan tahab Jänese otsusele erapooletut hinnangut
Siitan ütles Kuku raadiole, et sai ministri kabinetis kirja, milles tema vallandamisest teatati. Ministeeriumist öeldi talle, et usalduse kaotamise tõttu on koostöö võimatu. Siitan ütles, et ERSO reformide käigus tehti vigu ja tema leiab, et süü on mõlemapoolne.
Praegu on ERSO kollektiiv palgata puhkusel. Küsimusele, kas ERSO peadirigendina jätkab Neeme Järvi, ei osanud Siitan veel vastata, sest ta pole jõudnud Neeme Järviga rääkida,
maestro on praegu USAs.
Siitan ütles rahvusringhäälingu raadiouudistele, et soovib kultuuriminister Laine Jänese seisukohale kellegi erapooletut hinnangut. «Olgu selleks hindaks töövaidluskomisjon või riigikontroll,» pakkus ta.
«ERSO probleemide põhjuseks pole minu süüline käitumine, kas tahtlik või hoolimatusest tingitud,» rääkis Siitan. «Mul polnudki võimalik teha teistsuguseid otsuseid, kui ma tegin,» rõhutas ta.
Tänase seisuga on ERSO riigikassa andmetel kasutanud tegevuskulusid riigituludest 93,96 protsendi ulatuses (summas 30 524 340 krooni), tegevuskulude kasutamata summa
majandusaasta lõpuni on 1 963 757 krooni, sh riigieelarvelistest personalikuludest on kasutatud 93,52 protsenti (kasutamata jääk 6,48 protsenti summas 1 963 757), riigieelarvelistest majandamiskuludest on kasutatud 100 protsenti (kasutamata jääki ei ole).
Kultuuriminister määras ERSO direktori kohusetäitjaks alates teisipäevast, 16. novembrist Eesti Filharmoonia Kammerkoori direktori Anneli Undi, kes täidab neid kohuseid kuni asutuse uue juhi määramiseni. Samaaegselt jätkab Unt ka kammerkoori direktori ametikohal.
Tüli algas avalikust kirjast
Konflikt kultuuriministeeriumi ja ERSO vahel sai avalikkusele teatavaks 7. septembril, mil Siitan pöördus minister Jänese poole avaliku kirjaga, kuna minister polnud leidnud poole aasta jooksul kordagi võimalust Siitaniga kohtuda. Kirjas heitis Siitan ministrile ette orkestri keerulisse majanduslikku olukorda asetamist, vastukaaluks heitis minister Siitanile ette juhtimisvigu.
Peaminister Andrus Ansip lükkas 8. septembri Kuku raadio pärastlõunaprogrammis «Saade» ümber väited nagu olnuks Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) luhtunud reformiplaani taga kultuuriministeerium ja Laine Jänes. Ansip meenutas, et 2009. aasta 13. oktoobril toimunud kohtumisel tulid ERSO peadirektor Andres Siitan ja dirigent Tõnu Kaljuste omal initsiatiivil reformiplaaniga tema juurde.
«Eksitav on serveerida toimuvat tülina inimlikul tasandil minu ja kultuuriministri vahel,» ütles Siitan 9. septembril. «Asjade ahel on palju pikem ning avalikku kirja ajendas mind kirjutama ikkagi tõik, et enam kui poole aasta jooksul polnud ma saanud vastuseid ministrile saadetud kirjadele.» Siitani sõnul algatas ja tühistas ERSOt puudutavad reformid Jänes ise, mistõttu ta ei pea õigeks, et teemat enam ministri tasandil ei käsitleta.
«Siit tulebki peamine lahkarvamus. Laine Jänese seisukoht on, et tema ei pea tegelema ERSO eelarvega, sest see on asutuse juhi otsene tööülesanne,» ütles Siitan. «Minu vastukäiv seisukoht on, et kuna keeruline rahaseis tekkis seoses läbiviidud reformidega, siis on tekkinud probleemi lahendamine siiski ministri kohustus.»
«Samas pole mul hetkekski tulnud pähe süüdistada Laine Jänest, et ta muudatused algatas,» sõnas Siitan. Ta selgitas, et pidas reforme vajalikeks, kuid leidis samas, et nende läbiviimiseks on vaja täiendavaid rahasummasid. Nende taotlemiseks võttis Siitan koos dirigent Tõnu Kaljustega ette käigu peaministri juurde ning valitsus otsustas, et lisarahad leitakse.
«Probleemid hakkasid tekkima hiljem. Sügavaid ja põhimõttelisi etteheiteid on mul reformide läbiviimise osas – asjaosalisi ei kutsutud ühise laua taha, enam ei konsulteeritud ei minu ega maestro Järviga,» jätkas Siitan.
«ERSO juurde ühendatavate asutuse esindajatega kohtuti eraldi ning lõpuks tuli välja, et neile räägiti teistsugust juttu kui algselt minuga räägitud oli. Võrreldes esialgse ideega viidi muudatused läbi täiesti teistmoodi ning ühiselt konsulteerimata,» kirjeldas Siitan.
Ta lisas, et loodud ühendasutusel jäid lisarahad saamata ja sellest tekkis tõsine majanduslik probleem. «Veel tõsisem probleem oli aga see, et ühelegi ministrile saadetud kirjale ma vastust ei saanud ning kohtumissoovi eirati samuti. Ehk lahendust olukorrale ei olnud võimalik leida,» rääkis ta.