Kuni viimase ajani kui pärmi peal paisunud Vene aktsiahinnad meelitasid fondihaldureid sinna investeerima ka ohtralt Eesti investorite ja pensioniks säästjate raha, mida viimaste nädalate sündmused on tublisti kahandanud.
Kriis viis kolmandiku pensionirahast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemaailmse surutise krooniks saanud Venemaa börsikrahh tabas kõige rängemalt just kolmanda pensionisamba kiiret kasvu tõotanud fondide kliente. Hansa pensionifondilt V3 pole Vene kriis mitte vaid koort pealt riisunud, vaid aastataguse ajaga võrreldes viinud fondi paigutatud rahast pea kolmandiku.
SEB Aktiivse Pensionifondi kliendid on 12 kuu jooksul kaotanud veerandi oma fondis olnud varast. Teise samba fondides, kus riskide hajutamise nõudmised suuremad, piirduvad kõige rängemad kaotused tosina protsendiga, suurima kukkumise on läbi teinud ERGO Tuleviku Pensionifond, mille osakud on aastaga kaotanud 13 protsenti oma väärtusest.
Tasakaalustatud pensionifondide kaotused piirduvad aastases perspektiivis mõne protsendiga ning väikese tootlusega, ent turvalised, suures osas võlakirjadesse investeerivad fondid on napilt plussis.
Börsikrahhi eeldused
Kui ka kõige riskantsemate pensionifondide valitsemisel seab seadus piirid ning peaks vältima arutut riskide võtmist, siis investeerimisfondid, mille juhtimisel on fondihalduril vabad käed, on kaotanud veelgi suuremaid summasid.
Lisaks erinevatele investeerimisfondidele ka üht kolmanda samba pensionifondi juhtiv LHV Varahaldus on oma pensionifondi väärtusest kaotanud aastaga 14 protsenti.
«Venemaa majandusnäitajate osas olime optimistid, aga kui ilmusid välja Vene riigi süüdistused Metšeli (kivisöe- ja terasetootja – toim) vastu, hiljem Gruusia sõda, siis võtsime konkurentidest kiiremini ettevaatliku hoiaku,» kinnitas LHV analüütik Madis Toomsalu.
«Venemaal olid kõik eeldused börsikrahhiks loodud, sest lühikese aja jooksul langesid kokku maailma majanduskeskkonna halvenemine, USAst levinud finantskriis, toorainete hinnalangus, naftakompaniide omavaheline võitlus, Gruusia sõda, esimese suure investeerimispanga pankrot,» lisas ta.
Põhjusega odavnenud aktsiad
Ent pöördepunktiks sai Toomsalu kinnitusel just Metšeli saaga, kus maksuameti rünnak ja peaminister Vladimir Putini isiklik terav kriitika ettevõtte vastu andis tunnistust, et Vene riik on ette valmistamas järgmist Jukose afääri.
Väikeinvestor Tõnis Rüütel, kes on enda sõnul maikuise tipuajaga võrreldes kaotanud umbes veerandi oma Vene väärtpaberiturgudele investeeritud rahast, siiski müüma ei kiirusta. «Ma ei välistaks, et võtan ka mõned lühiajalised spekulatiivsed positsioonid,» sõnas ta.
Rüütel ei eitanud, et loodab praeguse börsipaanika ajal heade ostudega turupõhja tabada, sest tema hinnangul normaliseerub olukord peagi.
LHV analüütik Toomsalu oma klientidele sellist käitumist aga soovitada ei julge. «Põhja püüdjaid on kindlasti palju ja lihtsalt kauplejad võivad seda ka teha, aga investoritel soovitaksin küll tükk aega oodata,» sõnas ta. «Venemaa väärtpaberid on praegu väga odavad, aga seda põhjusega.»
Arvamused
Marge Suursalu 47,
raamatupidaja
Uudised börsikrahhist on minu jaoks jäänud nende uudiste varju, mis räägivad majanduslangusest. Üldse on minu arust inimeste teadlikkus fondides toimuvast väike. Mul on pensioni kolmas sammas ja korjan sinna raha pensionipõlveks. Ma ei ole eriti jälginud, mis mu rahaga toimub, aga kui nüüd tõesti rahas kaotan, siis tuleks see vist ära lõpetada.
Kaido Kägu 40,
ettevõtja
Muid muresid on niigi palju, et ei jaksa enam fondide pärast muretseda. Mul on vaid riiklik pensionifond ja sealt ma raha niikuinii välja võtta ei saaks. Mina ei ole fondide peale lootja, arvan, et oma pension tuleb ikkagi kuidagi teisiti välja teenida.
Kõik, mis praegu ümberringi toimub, on paras kollaps. Peaks üldse lehtede lugemisest ja uudiste vaatamisest loobuma, negatiivsed uudised tekitavad ainult depressiooni.
Sulev Kraam 27,
konsultant
Viimase kahe päeva jooksul toimunu on lõppvaatus sellest krahhist. Maailma börsid on kukkunud juba mõnda aega, Vene börsid sellest ajast, kui väed Gruusiasse läksid. Seega üllatusmomenti pole.
Olen teinud investeeringuid pigem riskantsematesse fondidesse. Ka pensionifondi valisin sellise, kus on Ida-Euroopa ja Venemaa osa suur. Eelmise aasta lõpuks olin investeerinud Hansapanga kolmandasse sambasse 37 000 krooni, sellest on järel 25 000 krooni. Arvan, et asi on ka fondijuhis, sest teistes pankades ei ole kukkumine nii suur.