Matemaatika magistrant Kristjan Korjus kirjutab, et suurim sõjadokumentide leke Wikileaksi vahendusel on vallandanud USA valitsuse sõja informatsioonivabaduse vastu. Läänemaailma sõjalised võtted sõnavabaduse piiramiseks on küll tugevad, kuid internetikogukond võitleb visalt vastu.
Wikileaksist ja Ameerika Ühendriikidest on Eesti meedia kirjutanud nii mõndagi. Paraku on edasi antud ainult üksikuid fakte Wikileaksi paljastustest või sellega seotud inimestest. Näiteks võis Wikileaksi avaldatud salastatud dokumentide abil leida Eesti sõdurite langemiskohad. Ka lekkinud dokumentide põhiobjektist, Afganistani sõjast, räägitakse tihti, kuid pilt rünnatavast vaenlasest ja sõjategevuse tegelikust olemusest on tugevalt moonutatud.
Wikileaks on internetileht, kuhu saab saata avaldamiseks salastatud dokumente, seejuures võib saatja jääda anonüümseks. Kuna peaaegu kõikides riikides on salastatuks klassifitseeritud dokumentide avalikustamine väga rangelt karistatav, on anonüümsuse tagamine väga tähtis: servereid hoitakse Rootsis tuumapommivarjendis ning infovahetuse diskreetsus dokumendi pakkuja ja Wikileaksi vahel on tagatud kõige moodsamate turvasüsteemidega.
Selline korraldus teeb võimalikuks mitmesuguste «kuumade» dokumentide avalikustamise, mis on juba praegu üsna ulatuslik ja näib laienevat. Wikileaksi koduleht demonstreerib mitme maineka suurpanga finantspettusi (sh koostöös finantsinspektsiooniga), agressiivsete uute religioonide ebaeetilisi reklaamitaktikaid, Hiina valitsuse keelatud otsisõnade nimekirja ja palju muud sarnast.
Maailma suurim uudisteajakiri Time on avaldanud arvamust, et Wikileaksist võib saada informatsioonivabaduse seaduse kõrval tähtsaim tööriist uurivale ajakirjanikule.
Selle aasta aprillis avalikustati Wikileaksi kaudu video, kus Ameerika sõdurid tapsid Afganistanis helikopteritelt tsiviilisikuid, hukkusid ka Inglise ajakirjanik ja kaks last. Videot tuntakse nimega «Collateral Murder» («Tsiviilmõrv») ja see tekitas rahvusvahelise vihahoo Ameerika sõjaväe teguviisi suhtes.
Juulis avalikustas Wikileaks rohkem kui 76 900 uut salastatud dokumenti Afganistani sõja kohta, millele anti nimetus «Afghan War Diary» («Afganistani sõna päevik»). Oktoobris avalikustati rohkem kui 400 000 salastatud dokumenti Iraagi sõja kohta – «Iraq War Logs» («Iraagi sõja logiraamat»).
Tegemist on inimajaloo suurima salastatud dokumentide lekkimisega / avalikuks saamisega, kus on väga palju täpset informatsiooni sõdade telgitagustest. Probleemseks teevad olukorra dokumentidest paljastuvad USA ja tema liitlaste väärteod, nagu piinamised, tsiviilisikute tapmised, ühiskonnale valetamised ja palju muud ebamoraalset. Kuna Eesti sõjaväelaste hulk Afganistanis on rahvaarvu kohta maailmas esirinnas, võiks see otseselt puudutada ka meid.
Eile õhtul avalikustas Wikileaks suure hulga Ameerika Ühendriikide diplomaatilisi dokumente, mis Wikileaksi sõnul annavad uue vaatenurga maailma ajaloole. Avalikustatud informatsiooni analüüsimine tulevate nädalate jooksul toob selles selgust.
USA versus Wikileaks
Ameerika valitsus on võtnud hoiaku, et Wikileaksi tegevus on selgelt seadusevastane ning lisaks seab ohtu USA ja tema liitlaste sõdurite elu välismissioonidel.
Wikileaks väidab, et kõik dokumendid on varem läbi vaadatud ja eemaldatud kohad, mille avalikustamine võiks võitlevad sõdurid ohtu seada. Juriidilise poole pealt on nende argumendiks tõsiasi, et serverid asuvad Rootsis ja Rootsi seadusi nad sellega ei riku. Küll aga võib üldine informatsioon reeta Ameerika ja tema liitlaste taktikaid, relvi ja motiive.
Maailma võimsaima riigi valitsus ei aktsepteeri Wikileaksi tegevust ning kasutab kõiki võimalikke meetodeid, et päästa oma mainet maailma ja eelkõige valijate ees.
Kõigepealt on Ameerika Ühendriigid võtnud appi kogu peavoolumeedia – see on tänapäeva USAs paraku kergelt teostatav. Isegi maailmakuulus uudisteagentuur CNN esitles «Collateral Murderi» videot moonutustega, tuues vaatajateni vaid lõike, kus kurja ei tehtud. Samamoodi käitusid teisedki meediakanalid.
Internetimaailm vastas sellisele käitumisele oma vahenditega – paljastades valesti raporteerimisi blogides, Youtube’is ja teistes informatsioonikanalites. Kuigi USA valitsus üritas seda informatsiooni vaigistada, pole tal õnnestunud nn häkkerite kogukonda maha suruda.
Seepeale hakati ka uudistekanalites asju mõnevõrra objektiivsemalt kajastama, kuid uue suunana soovitati Wikileaksi asutaja Julian Assange’i likvideerimist. Washington Posti kirjeldab 3. augusti artiklis, et Julian Assange’i vastu saab kasutada 1917. aasta Espionage Acti (1917. aastal USAs vastu võetud seadus, mis keelab segada sõjalisi operatsioone ja edendada vastuhakku riigi sõjaväelistele eesmärkidele) ning Ameerika peaks kasutama kõiki poliitilisi ja sõjalisi vahendeid, et hävitada Wikileaks – vajadusel eirama isegi rahvusvahelisi seadusi.
29. oktoobril ilmus Ameerika ajalehes Chicago Tribune artikkel «Miks on Julian Assange ikka elus?», kus avaldatakse pahameelt, et Ameerika ei käitu oma vaenlasega piisavalt konkreetselt. Selline suhtumine on saanud normiks. Lisaks on propagandasse kaasatud kuulsaid inimesi. Näiteks Hillary Clinton on korduvalt rõhutanud, et Ameerika kodanike huvides on vaja Wikileaks hävitada. Seesugused väljaütlemised levivad kiirelt üle kogu läänemaailma.
Wikileaksi austraallasest liider Assange kirjeldas pressile, kuidas USA ründab kõikvõimalike meetoditega ning ta on sunnitud Šveitsilt varjupaika paluma. Assange on kogunud rahvusvahelist tunnustust. Ta võitis Amnesty meediaauhinna ning novembri alguse seisuga juhib ta ajakirja Time «Aasta inimene 2010» edetabelit.
Kogu interneti vastu
Võidu saavutamine selles infosõjas on USA-le väga keeruline, sest ta ei saa oma vastast lokaliseerida ei geograafiliselt ega isegi konkreetsete inimestena – ta peab võitlema kogu interneti vastu.
Selleks on USA hakanud peale suruma uut rahvusvahelist seadust Anti-Counterfeiting Trade Agreement (ACTA, võltskaupadevastane leping), mida hoiti avalikkuse eest varjus oktoobri alguseni, kui Tokyos valmis esimene versioon. Nüüdseks on võimalik uue rahvusvahelise seaduse veel allkirjastamata mustandeid ELi kodulehelt lugeda.
Seaduse põhieesmärk on internetipiraatluse tõkestamine, kuid uus raamistik nõuab ka rahvusvahelise sõltumatu organisatsiooni loomist, kellel oleks vajadusel (näiteks terrorismi või piraatluse tõkestamiseks) ligipääs kõikidele turvaprotokollidele, mis tähendab, et tahetakse luua silma, mille eest ei jääks saladusse mitte miski – ei e-kirjad ega pangatehingud. Seejuures on näiteks «terrorismi» mõistet võimalik riigivõimule sobivalt või laialt defineerida.
Selle seaduse vastane kodanikualgatus on olnud lääneriikides tugev. Pärides aru Suurbritannia europarlamendi liikmetelt Karim Sajjadilt ja Nuttall Paulilt, sain ühese seisukoha, milles oldi pigem selle seaduse vastu ning lubati kodanike õigustega arvestada. Nad mõlemad väitsid, et on samuti mures inimeste privaatsuse ja sõnavabaduse pärast, kuid see seadus on väga vajalik piraatluse ja terrorismi vastu. Lisaks arvas Karim Sajjad, et lõpliku allakirjutamiseni läheb veel aega, sest mitmete põhipunktide osas pole jõutud konsensuseni.
Juulis häkkerite konverentsil «Hackers On Planet Earth» («Häkkerid planeedil Maa») oli põhiteemaks sõnavabadus internetis ning arutati ka ACTA seaduse vastu võitlemise võimalusi. Kuna Wikileaksi juhtfiguur Assange on Ameerikas tagaotsitavate nimekirjas, esindas teda nimekas häkker Jacob Appelbaum (kes on muu hulgas murdnud lahti Apple’i FileVault: krüpteerimissüsteemi). Pressile teatas Appelbaum: «Meid, häkkereid, pole võimalik peatada. Julian Assange’i jahtimine on mõttetu – iga mahalõigatud pea asemel kasvab mitu uut.» Pärast kõnet arreteerisid FBI agendid Jacob Appelbaumi.
Lisaks on sõda laienenud sõnavabaduse teistele rinnetele. Näiteks Suurbritannias võideldakse praegu «libel law» vastu, mis on ajakirjandust piirav seadus ja lubab ajakirjaniku laimamise eest kohtusse kaevata. See pärsib sõnavabadust, sest näiteks suurfirma kohta kriitiliselt kirjutamine lõpeb ajakirjaniku jaoks tihti kohtus, kus võita on ressursside erinevuse tõttu keeruline.
Seaduse vastu on välja astunud paljud Suurbritannia kuulsad teadlased, kirjanikud ja ajakirjanikud, võttes avalikult sõna, kogudes raha selle seaduse vastu võitlevatele organisatsioonidele ning tehes kõike muud, mis on nende võimuses. Samasuguseid liikumisi on maailmas teisigi.
Nende ideoloogiate konflikt on ja saab olema mitte ainult terav, vaid ka tähtis. Kas suurettevõtetel on õigus varjata informatsiooni aktsionäride huvides? Kas riigil on õigus varjata ja valetada inimestele väidetavalt riigi ja inimeste enda huvides või mitte? Kas riigil peab turvalisuse huvides olema õigus ka elanike privaatsele informatsioonile ligi pääseda?
WIKILEAKS
• Wikileaks.org on internetileht, kuhu saab saata avaldamiseks salastatud dokumente, seejuures võib saatja jääda anonüümseks.
• Wikileaksi looja on austraallane Julian Assange, kes peab oma missiooniks suurkorporatsioonide mahhinatsioonide ja valitsuskorruptsiooni paljastamist.
• Aprillis 2010 avalikustati Wikileaksi kaudu video, kus Ameerika sõdurid tapsid Afganistanis helikopteritelt tsiviilisikuid, hukkusid ka Inglise ajakirjanik ja kaks last.
• Juulis 2010 avalikustas Wikileaks rohkem kui 76 900 uut salastatud dokumenti Afganistani sõja kohta.
• Oktoobris 2010 avalikustati rohkem kui 400 000 salastatud dokumenti Iraagi sõja kohta.
• Eile õhtul avalikustas Wikileaks suure hulga Ameerika Ühendriikide diplomaatilisi dokumente, mis Wikileaksi sõnul annavad uue vaatenurga maailma ajaloole.