Kadriorus täna presidendi sõnavõistluse lõpetamisele kutsutud, uusi eestikeelseid sõnu välja pakkunud inimesi häirib, kui inimesed kasutavad liiga palju võõrsõnu ja nii mõnedki mängivad igapäevaselt uutele terminitele eestikeelsete vastete otsimise mängu.
Sõnavõistlusel osalenud märkavad ilusat keelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleneb kontekstist. Kui tavakeeles kasutatakse sõna, mida võiks öelda ka eesti keeles, häirib küll. Aga samuti on olemas valdkondi, kus võõrsõna on lihtsalt täpne. Näiteks kui spetsialistid on võtnud heaks kasutada ainult võõrsõna,» märkis sõnause üldvõitjaks tulnud tõlkija Andres Valdre, kes pakkus sõna «taristu» võõrkeelse «infrastruktuuri» asemele. Kokku pakkus ta viiele mõistele kuut sõna.
«Kuna sõnu on tunduvalt rohkem, kui eesti keeles saaks asendada – tekib ju uusi termineid juurde – siis võib-olla need tippterminid, mida kasutavad vähesed erialainimesed, võiksid jäädagi võõrsõnadeks,» arvas Valdre. «Aga igapäevakeeles oleks küll väga kena, kui saaks kasutada eestikeelseid sõnu.»
Tema hinnangul on loomulik, et inimesed õigesti kirjutavad. «See on koolihariduse küsimus, et kui ikka varasemast ajast on õigekeel ja õigekiri sisse harjunud, tuleb see iseenesest,» arutles ta.
«Mind häirivad ajakirjanduses ja teadusartiklites kasutatavad võõrsõnad, kus on selge, et sõnal on eestikeelne vaste, aga jääb mulje, justkui autor tahaks näida targem, laiema silmaringiga ja siis kasutab vahel lausa tobedaid võõrkeelest tulnud laenusid,» lausus «direktiivi» asemele uue sõna «juhind» välja pakkunud Maria Talihärm. Teisalt teadis ta inimesi, kes teadlikult tekstides võõrsõnu väldivad: «Tulemus on väga ilus.»
Talihärmi sõnul on neil sõpruskonnas väike hobi vahel veidi naljakate sõnade väljamõtlemisega oma meelt lahutada.
«Üritan korrektset keelt kasutada, nii palju kui võimalik. Eks vahel ikka tuleb inglise keelest mugandatud sõnu sisse, aga kirjakeeles üritan vältida,» kinnitas Marge Kohtla. Sõnausele pakkus ta «kolmanda sektori» asemele sõna «vabasektor». Ise mitme mittetulundusühinguga seotud naine ütles, et nii MTÜ kui kolmas sektor on kõnepruugis ebamugavad kasutada ning uut sõna hakkab kindlasti kasutama.
Terve klassiga sõnu meisterdamas
Saue gümnaasiumi 10 b klass oli üks neist, kes ingliskeelse termini othering asemele «teisestamine» pakkus. Klassijuhataja Ann Tammeleht nimelt pani kogu klassi sõnausele kaasa mõtlema ja pärast kodust ettevalmistust tehti klassis ajurünnak, mille tulemusel pakuti välja vasteid kaheksale sõnale. «Nüüd on raske tuvastada, kes konkreetselt sõna välja käis, aga Kati ja Daniel olid kõige aktiivsemad pakkujad,» lausus õpetaja.
«Tõlkisin ingliskeelse sõna kuidagi ära ja tegin pärast suupärasemaks,» rääkis oma sõnaloome meetodist Kati Tamme.
«Mind väga häirib, kui kasutatakse «ülbus» ja «arrogantsus» ühes lauses isegi,» sõnas Tammeleht, kes inglise keele õpetajana sellist paralleeli ei talu. «Poliitikud armastavad seda, vist arvavad, et see on lahedam või peenem.» Ekstreemsemate sõnavääratustena on ta kuulnud isegi «un-nessessaarne» ja «unimportantne».
«Kuna eesti keeles pole piisavalt sõnu, tuleb paratamatult ka võõrsõnu kasutada,» tõdes samas Daniel Helmdorf.
«Mobla» ametlikuks?
Margus Konnula alias Contra märkis sõnavõistluse võitjate autasustamisel peetud tänukõnes, et tegelikult võiks sõnamängu mängida pidevalt ja iga päev mõne võõrsõna asemele oma sõna pakkuda.
Teisalt pakkus ta välja, et kuna päris uusi sõnu on raske välja mõelda, võiks vabalt ka üldlevinud sõnu ametlikku kasutusse võtta. ««Mobiiltelefon» on tarviline sõna, aga sõna «mobla» on juba niivõrd juurdunud ja mu meelest ka eestikeelse kõlaga, nii et selle võiks ametlikuks tunnistada,» arvas Contra.