Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas eraldas oma käskkirjaga lisaraha selleks, et saaks kompenseerida kulutused kõigile neile, kes on ise oma keeleõppe eest maksnud ja edukalt tasemeeksami sooritanud.
Keeleeksami tegijatele eraldati lisaraha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aastal maksti hüvitist ligi 750 inimesele, kokku 3,2 miljonit krooni. Tänavu küünib tõenäoline hüvitise taotlejate arv juba vähemalt 1100-ni.
Ühele inimesele kompenseeritakse keeleõppe kulusid kuni 6000 krooni, programmisiseste ressursside arvelt suurendatakse selleks ette nähtud kulutusi 4 465 000 krooni võrra.
«Eestis on kõigil inimestel tarvilik osata eesti keelt,» ütles Tõnis Lukas.
Haridusministri sõnul on Eestis veel üsna palju inimesi, kes hindavad oma eesti keele oskust olematuks või väga piiratuks.
«See takistab neil osalemist Eesti ühiskonnas ja piirab sobiva töökoha ning enesearendamisvõimaluste leidmist,» ütles Lukas.
Ministri sõnul väljendub samade uuringute põhjal üha selgemalt Eesti elanike arvamus, et siin elades on eesti keele oskus vajalik ja loomulik.
«Sestap ongi sel aastal rõõmustavalt palju nii eksamitel käijaid kui ka edukalt sooritajaid,» hindas ta.
Lukas lubas, et huvi säilitamiseks jätkab riik ka edaspidi edukatele sooritajatele keelekursuste kulude kompenseerimist.
Euroopa Sotsiaalfondi programmi Keeleõppe arendus 2007 – 2010 raames on kahe aasta jooksul hüvitatud keeleõppekulud 2300 inimesele. Enamus neist (56%) on sooritanud A2 tasemel keeleeksami.