Tippametnik Simm võis ülisalajast infot venelastele müüa aastaid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herman Simm
Herman Simm Foto: Eero Barndõk

Millega teie vastuluure seal tegeleb, olid välisriikide luureametnikud eile Eesti vastu äärmiselt kriitilised. Põhjust häbenemiseks on – endist kaitseministeeriumi tippametnikku Herman Simmi kahtlustatakse NATO suurimate saladuste Vene luure kätesse tassimises.


«See on uskumatult piinlik lugu,» kirjeldas kaitseministeeriumi šokeeritud töötaja Postimehele eile võimukoridorides valitsevat meeleolu. Seda, et Simm koos abikaasa Heetega esimeste inimestena taasiseseisvunud Eestis riigireetmise kahtlustuse said, teadis eile pärast uudise teatavakstegemist kogu Eesti.



Seda, et Simm Vene luurelt aga juba kümmekond aastat raha sai, teadsid eile vähesed. Ja kes teadsid, need vaikisid. Sest ülimalt piinlik lugu on Eesti mainet häbistanud kõigi NATO liitlaste ees.



Simm, kellel oli ministeeriumi julgeolekuosakonna juhina ligipääs NATO TOP Priority materjalidele, võis Vene luure jaoks olla otsekui tõeline lotovõit. Kui esimesed viis aastat käis nii-öelda teineteise kompamine, siis pärast Eesti liitumist NATOga tõusis Simm väidetavalt venelastele «kuldkliendi» staatusesse, hindas üks asjatundja.



Seda, kuidas Simm spiooniks värvata võidi ja kuidas lugu lõpuks avastati, teadsid eile vaid valitud isikud. Ja nemadki ei kippunud seda infot ajakirjandusega jagama. Simmi tabamiseks kaitsepolitseis korraldatud jälitusoperatsioon oli niivõrd salajane, et väidetavalt kuulis isegi siseminister Jüri Pihl käimasolevast juurdlusest alles pühapäeval pärast Simmi vahistamist.



Riigisaladuse peavalvur


On räägitud kellestki Hispaania või Itaalia vahemehest, kuid see on ka põhimõtteliselt kõik, mida Postimehel õnnestus eile juhtunu tagamaadest selgitada.



«Inimene (Herman Simm – toim) läks lollusest lihtsalt ahneks,» ütles uurimisega kursis olev inimene. «Õnneks on kapo selles loos asjaosaliste süü viimsegi detailini välja kaevanud ning väga osavalt ära tõendanud. Simm võeti kinni, kui tema süü oli sada protsenti kindel.»



See, et spioonilood Simmi köitsid, ei olnud samas mingi saladus. Veel tosin aastat tagasi, kui mees politsei peadirektorina töötas, rääkis ta kolleegidele täiesti avalikult, kuidas ta Saksa luure jaoks siin venelastest maha jäänud andmeid kogub.



Nii polnud mingi ime, kui Simm politseist lahkumise järel kaitseministeeriumisse julgeolekuosakonda juhtima läks. Tema vastutada oli riigisaladuse kaitse, tema laualt käisid paberil läbi Eestis kõige kõrgema salastatuse pälvinud NATO dokumendid.



Simmi kahtlustused, et keegi teda pidevalt salaja jälgib ja jälitab, ei olnud kolleegidele enam mingiks uudiseks. Praegu, kui on selgunud mehe tegelik taust, vaatavad paljud hoopis teise pilguga Simmi «ristisõda» sõjaväeluure vastu. Sest teoorias pidanuks just sõjaväeluure või kaitsepolitsei olema see asutus, kes ta lõpuks paljastab.


Prokuratuur salastab detaile



Kas ja kuidas Simm NATO ja Eesti saladused võis venelaste kätte toimetada ja palju talle selle eest raha maksti, selgitab uurimine. Tema ja abikaasa Heete elustiil ei olnud priiskav, kuid kindlasti elasid nad paremini kui keskmine eestlane.



Nii plaanisid nad alles aasta tagasi meresõidukaatri ostmist. See on kulutus, mida isegi kahekordse Eesti keskmise palgaga inimene endale lubada ei saa. Pluss veel sagedased välismaareisid.



Praegu, kui Simm istub Tallinnas Rahumäe arestimajas ja uurijatele ütlusi annab, teeb prokuratuur kõik selleks, et skandaalse loo detailid meediasse välja ei imbuks.



Nii näiteks keelati Harju maakohtul välja anda isegi Simmi kaitsva advokaadi nime. Kinniseks kuulutatakse ilmselt ka tulevikus toimuv kohtuprotsess.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles