Kasvuvisiooni koostajad: Eesti pole talentidele kutsuv

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talendid marss koju!
Talendid marss koju! Foto: Urmas Nemvalts

ETV saates «Foorum» leiti Eesti 2018. aasta kasvuvisiooni arutades, et me võime küll talente tagasi kutsuda, kuid kodumaal pole neile palju pakkuda.

Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna meenutas hiljutist vestlust 15-aastase poisiga, kes rääkis, et temaealised sihivad keskkooli järel välismaa kõrgkoole. «Ta ütles, et temaaealised teravad pliiatsid räägivad, et lähevad õppima New Yorki, Pariisi või Londonisse ja kui sinna sisse ei saa, siis Tartusse ikka saab,» rääkis Pärna. Tema arvates peaks ka Eesti kõrgkoolidesse rohkem välismaa tudengeid tooma, et luua rahvusvahelist suhtevõrgustikke, mis hiljem noori ka ametialaselt aitaks.

Ka ettevõtja Priit Põldoja tõdes, et andekate välismaale läinud noorte jaoks pole Eestisse naasmine piisavalt ahvatlev. «Idee peaks olema, et meie noored lähevad välismaale õppima, saavad selle kogemuse ja võrgustiku, aga kas meil on tegelikult ettevõtteid ja töökohti, kuhu noortel on huvitav tagasi tulla? Kas talendikal noorel on Eestis piisavalt palju teha, et ta tuleks siia tagasi?» küsis ta.

«Suurimad ettevõtted on monopoolsed infrastruktuuri ettevõtted või välismaisel kapitalil põhinevad ettevõtted, kus paremad töökohad liiguvad sageli peakontorisse ära, mistõttu paljud noored otsustavad, et neil on huvitavam hoopis kuskil mujal oma talenti müüa,» kirjeldas Põldoja oma kogemusi.

Endine sotsiaalministeeriumi kantsler Maarja Mändmaa märkis, et talentidest rääkides keskendutakse liialt noortele. «Tegelikult talentide hulka käib ka eakamaid inimesi ja meie võtmekoht on selgitada, milliseid ja mis valdkonna talente meil vaja on. Ei maksa arvata, et need peaksid ainult noored olema,» ütles ta.

Praxise juht Ain Aaviksoo märkis, et rahvusvahelise kogemusega inimestele on oluline olla osa riikideülesest võrgustikust. «Professoril on lisaks palgarahale vaja ka teadusprojekte ja meeskonda, see peab olema rahvusvaheliselt võrgustunud. Haare peab olema laiem, et pakutaks võimalust panustada Eesti arengusse ja samal ajal olla osake ka suuremast maailmast,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles