Soome kriminaalpolitsei hoiatab Eesti kolleege oma mõjupiirkonda Eestisse laiendavate kuritegelike motojõukude Bandidos ja Hells Angels eest.
Soome kriminaalpolitsei hoiatab Eestit motojõukude eest
15. detsember 2010, 20:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome kriminaaluurija Tapio Kalliokoski ütles ETV saatele «Pealtnägija», et Soomes tugevalt kanda kinnitanud motojõugud Bandidos ja Hells Angels laiendavad oma mõjupiirkonda Eestisse. «Meie andmetel on sellist liikumist Soomest Eestisse toimunud ja toimub ka praegu,» kinnitas Kalliokoski, vahendas ERR Uudised.
Kriminaalpolitseiosakonna kriminaalteabe büroo juhi Lenno Reimandi sõnul on teiste riikide kogemus näidanud, et Hells Angels ja Bandidos on tihedalt seotud ebaseadusliku tegevusega.
Eesti motoklubide ühenduse president Aare Kõuts kinnitab aga, et tegemist on laialt levinud eelarvamustega. «Ma arvan küll, et ei ole mõtet selliseid eelarvamusi süvendama hakata,» märkis Kõuts.
Kui maailma kaks kõige kurikuulsamat motojõuku 1990. aastate teisel poolel Soome laienesid, hakkasid toimuma gängidevahelised arveteklaarimised, mis heal juhul tipnesid baarikaklustega, kuid harvad ei olnud ka juhud, kui kuriteopaigale oli tarvis laibaautot.
Kalliokoski kinnitusel tähendab kuritegeliku jõugu piiride ja mõjupiirkonna laiendamine Eestisse just seda, et selle taga on ilmselgelt kuritegeliku tegutsemise laiendamine sellesse riiki. Soome kriminaaluurija on kindel, et Bandidos ja Hells Angels ei tule üle lahe sugugi sõbralike plaanidega ning seda kinnitab ka põhjanaabrite senine kogemus.
«Meie seisukoht on selgelt see, et kui vaatame ajalugu ja meie Soome kogemust, siis 60-70 protsenti suurtest narkokuritegudest on seotud just nende kõvade jõukudega,» ütles Kalliokoski.
Soome telekanali MTV3 ajakirjanik Jarkko Sipilä käsitles motojõukude teemat aktiivselt 1990. aastatel, kui Bandidos ja Hells Angels Taani ja Rootsi kaudu Soome laienesid - tollaseid aegu iseloomustasid verised kokkupõrked ja sagedased matused.
«Kui need jõugud tulid 1990. aastate alguses Soome, siis alustati nn piiridesõda, mis sai alguse Taanist, kus räägiti suurest Põhjamaade jõugusõjast. Taanis tulistati inimesi, Norras, Rootsis ja ka Soomes tapeti, see oli väga suur vägivallalaine. Pärast seda on olnud väiksemaid arveteklaarimisi, kuid suuremaid isikuvastaseid kuritegusi ei ole palju olnud,» tõdes Sipilä.
Kalliokoski on kindel, et mingil hetkel võib tekkida jõukude vahel konflikt, kus kasutatakse ka räigeid võtteid - näiteks tulistamist.
Motojõukude tegevust uurinud Tartu ajakirjaniku Siim Holvanduse sõnul on motomaailmas kindlad liitumisreeglid ning on vaid aja küsimus, millal kurikuulsad mõtojõugud siin kanda kinnitavad.
«Esimene aste on sõprus, teine aste on ettepanek hakata koos hängima ning see juba seob klubiga, ehkki tal ei ole hang-around'ina õigus siseneda klubihoonesse. Järgmine aste on, kui hääletusega ülendatakse klubikandidaadiks ning siis hiljem hääletusega ka klubi täisliikmeks,» rääkis Holvandus.
Eestis on praegu kaks klubi, kes maailma kurikuulsamate motojõukudega on koostööd alustanud. League MC ehk Liiga on sõprussuhete staadiumis Põrguinglitega ning Mercenaries MC ehk Palgasõdurid on saavutanud ametliku kaasajõlkujate staatuse Bandidostega.
Reimandi sõnul on Bandidose ja Hells Angelsi laienemise taga ilmselge soov luua kuritegelik võrgustik üle maailma. «Täisliikmeks saamisele eelnev mitmeetapiline protsess on selleks, et tagada, et täisliikmeks saajad oleksid kindlasti kontrollitud taustaga usaldusväärsed inimesed, et see võrgustik ei kaotaks oma tugevust,» kinnitas Reimand.
Eesti motoklubid keeldusid «Pealtnägijale» kommentaaride andmisest, kuid motoklubide ühenduse president Aare Kõuts märkis, et kogu teema on meedias üle pingutatud ja kriminaalsetest gängidest ei ole juttugi.
«Võtame ükskõik mis tavaorganisatsiooni või mingi ametkonna, kui seal inimesega midagi juhtub, ta on seadust rikkunud ja ta mõistetakse süüdi, siis tegelikult see ametkond ju ei ole tervenisti kuritegelik organisatsioon,» märkis Kõuts.
Samas korraldas Põhja prefektuuri narkotalitus septembris Mercenariesi motoklubi peakorteris läbiotsimise ja pidas klubi ühe juhtfiguuri kinni kahtlustatuna suures koguses narkoainete käitlemises.
Reimandi sõnul ei ole politsei eesmärk siiski motoklubide tagakiusamine, vaid klubidega seotud inimeste ebaseaduslike tegevuste avastamine ja tõkestamine.
«Pealtnägija» küsitletud motomehed rõhutasid, et nad on täiesti tavalised sõbralikud motokutid, kellel pole mitte midagi varjata, ning kui ka mõni must lammas nende tiimi on sattunud, siis on see puhas juhus.
Politsei leiab, et see on pelgalt kavalasti ehitatud fassaad, mille varjus keskeale lähenevad tsiklientusiastid kuritegelikku võrku punuvad.