Eesti rahvajutte, -laule, mõistatusi ja vanasõnu koondava valimiku «Sada saarelehte, tuhat toomelehte» uus trükk pärast 1968. aasta esmailmumist isegi lõhnab lapsepõlve järele. Ehkki konkreetne raamat on minust mitu head aastat vanem.
Lapsepõlve taassünd
19. detsember 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõistulood on tuttavad: «Kolm külma», «Havi keelest, havi meelest», «Kullane lõngakera» ja teised. Need on valdavalt lühikesed, pikka juttu ei tehta, moraal on kiire tulema, tihtipeale tegelaseks vaesuse all kannatav taluinimene, kelle headus pannakse proovile – tasuks parem põli. Või siis loomalood, sellest, kuidas kirp linna kippus ja kärbes maale, ikka parema elu peale.
Oluline koht lugudes on ebausul: konn lastakse talvel sooja, lootes, et kevadel on rohelisel vennikesel pererahvale tähtis tarkus varuks, mis võiks ehk rikkusegi majja tuua. Niisamuti ei puudu võluvägi, mille esindajaks rääkivad loomad, soove täitvad esemed, loomad või inimesed.
Praegusesse aega asetatuna on neil lugudel-riimidel peamiselt hariv ja hariduslik väärtus, mõistmaks vana kirjutamisviisi nii sisult, vormilt kui kõlalt, teisalt saab inimese loomuomaduste ja soovidega paralleele tõmmata ka aastasadade möödumisest hoolimata. Ehk ongi praegu selle raamatu taastulemiseks parem aeg võrreldes näiteks mõne aasta taguse õitsenguajaga, mil vaesust polnud justkui ollagi. Samuti on ajaviitekirjanduses tekkinud võlujõududel oma kindel koht.
Regivärssi, mida nende kaante vahel palju leiab, hoitakse tänapäevalgi aus, mõnigi muusikaline kollektiiv on võtnud selle kogumise ja elavdamise enda ülesandeks. Ning tuleb tunnistada, see kõlab hästi ja huvitavalt. Kui aga võtta mis tahes värss või isegi mõni lühilugu sest raamatust valjult ettelugemiseks, läheb keel esimese hooga sõlme, sest kõnekeel on nii palju muutunud.
Kirjapildis tundub ääretult lihtne: «Paista, paista, päevake, paista pähe pärja peale, pähe pärja kirja peale, äti aida ukse peale», aga proovi seda soravalt lugeda! Hea keeletrenn. Ja kui mõni sõna võõraks jääb, leiab sõnaseletusi lehe allääres.
Raamatu taassünnile annavad palju juurde uued, Regina Lukk-Toompere illustratsioonid. Need tunduvad nii ehedad ja ajastutruud, et võiks arvata, et just sellised pildid ilmestasid teost juba üle nelja aastakümne tagasi.
Raamat
«Sada saarelehte, tuhat toomelehte»
Koostanud Erna Normann ja Selma Lätt
Illustreerinud Regina-Lukk Toompere
Kujundanud Kalle Toompere ja Regina-Lukk Toompere
Koolibri, 2010, 288 lk