Riigikogu valimistel kandideerimiseks seadis ennast neljapäeval üles esimene üksikkandidaat, reservkolonelleitnant Leo Kunnas.
Esimesena seadis end riigikogu valimisteks üles Leo Kunnas
23. detsember 2010, 12:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel soovib Kunnas riigikokku kandideerida Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas.
Kui 6. märtsil toimuvatel valimistel osaleb sama palju valijaid kui 2007. aastal, peaks üksikkandidaat saama parlamenti pääsemiseks valimisringkonnast olenevalt hinnanguliselt 4500-6000 häält. Üksikkandidaat osutub valituks, kui tema saadud häälte arv on võrdne või suurem kui valimisringkonna lihtkvoot, mis saadakse kehtivate häälte arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga.
Eelmistel riigikogu valimistel oli lihtkvoot Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa valimisringkonnas 5980,25, Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas 5806,82, Mustamäe ja Nõmme linnaosas 6118,13 ning Harju- ja Raplamaal 5969,08. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkonnas oli lihtkvoot 4876,86, Lääne-Virumaal 4825, Ida- Virumaal 4475,38, Järva- ja Viljandimaal 5275,50, Jõgeva- ja Tartumaal 5727,57, Tartu linnas 5533,63, Võru-, Valga- ja Põlvamaal 5210,33 ning Pärnumaal 4950,38.
Samas kogusid seitse üksikkandidaati 2007. aasta valimistel kokku üldse vaid 563 häält. 2003. aasta valimistel said üksikkandidaadid ühtekokku 2161, 1999. aastal 7058, 1995. aastal 1044 ja 1992. aastal 19.753 häält, kusjuures ükski neist parlamenti ei pääsenud.
Kevadisteks valimisteks saab kandidaate registreerimiseks esitada alates 1. detsembrist kuni 20. jaanuari õhtuni.
Eelnevalt tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kahe kuupalga alammäära ehk 8700 krooni (556,04 euro) suurune kautsjon, mis makstakse erakonnale või üksikkandidaadile tagasi, kui kandidaat osutub valituks, saab valimisringkonnas vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses hääli või kui erakonna kandidaadid koguvad üleriigiliselt kokku vähemalt viis protsenti häältest. Vastasel juhul kannab vabariigi valimiskomisjon kautsjoni riigituludesse.
Nõuetekohaselt esitatud kandidaadid registreeritakse hiljemalt 25. jaanuaril, millele järgneval päeval algab aktiivse valimisagitatsiooni aeg, mil kehtib poliitilise välireklaami keeld.
Elektrooniliselt saab riigikogu valimistel hääletada ööpäevaringselt alates 24. veebruari hommikust kuni 2. märtsi õhtuni. Valimisjaoskonnas saab eelhääletada 28. veebruarist 2. märtsini kella 12-20, valimispäeval, 6. märtsil kestab hääletamine kella 9-20.
Valituks osutuvad riigikogu liikmed ja asendusliikmed registreeritakse pärast kaebuste esitamise tähtaja möödumist või siis, kui kaebuste kohta on tehtud lõplik otsus.