Malevajuhid: Eesti vajab õpilasmaleva seadust

SA Õpilasmaleva juhataja Eero Kiipli sõnul on Eestis toimivatel õpilasmalevatel suur potentsiaal olla ühiskonda siduvaks ning noori arendavaks jõuks. Ühise visiooni ja strateegia puudumine on aga suurimaks ohuks sektori arengule.

«Peamiselt kohalike omavalitsuste poolt rahastatud malevatele on riiklik toetussüsteem olnud siiani oluline tugi. Ühtne regulatsioon tagaks ka tulevikus stabiilse õpilasmaleva arengu,» rõhutas Kiipli. 

«Õpilasmalev on suurepärane asi, mis seob mitte ainuüksi erinevaid põlvkondi, vaid toob ühisele pinnale ka erinevaid osapooli kogu ühiskonnas. Õnnestunud malevarühma taga on noorte kõrval alati rühmajuhid, kohalik omavalitsus, ettevõtted, lapsevanemad, kool ning toitlustus- ja majutusasutused. Nii ongi õpilasmalev ühine põrand paljudele osapooltele. Samas tähendab see, et kogu valdkond on reguleeritud paljude erinevate seadustega, mis hägustab tervikpilti,» selgitas Eero Kiipli.

«Arvestades noorte hulka, kes igasuviselt malevatest osa võtavad, on Õpilasmaleva seaduse koostamine loogiline samm,» lisas ta.

Pärnu seminaril osales 25 malevakorraldajat üle terve Eesti. Iga-suviselt korraldab õpilasmalevaid üle 60 omavalitsuse, kaasates malevatesse pea 6500 noort.

Seminar toimus koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega ning Vabaühenuste Fondiga.