Balti riikide võimud eiravad enamasti rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi, mis puudutavad vene vähemuse õigusi, ütles Venemaa alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures Aleksandr Aleksejev.
Moskva: Balti riigid eiravad vene vähemuse osas antud soovitusi
2. jaanuar 2011, 21:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«ENi inimõigusi kaitsvate mehhanismide seisukohalt ei erine venekeelse vähemuse õiguste rikkumine Baltimaades põhimõtteliselt romide õiguste rikkumisest reas Euroopa riikides või üksikute kodanike õiguste rikkumisest kogu ENi ruumis,» märkis Aleksejev BNSile antud intervjuus. «EN rakendab palju jõupingutusi rahvusvähemuste, kaasa arvatud Eesti ja Läti venekeelne vähemus, õiguste kaitseks.»
Aleksejevi sõnul hindavad «ENi sõltumatud monitooringumehhanismid üsna kriitiliselt vene rahvusvähemuste olukorda neis riikides». «Järelduste otsustavus ja soovituste õiglus ei tekita kahtlusi, ent nende täitmine sõltub riigijuhtide poliitilisest tahtest. Ja siin algavad probleemid. Konkreetseid soovitusi, mis puudutavad Baltimaade venekeelse vähemuse olukorda, kaasa arvatud massilise kodakondsusetuse küsimust ning õigust kasutada emakeelt, enamikus juhtudest lihtsalt eiratakse,» sõnas Venemaa esindaja.
Tema sõnul on selle tulemuseks, et venekeelse elanikkonna olukord pole kõigile jõupingutustele vaatamata kardinaalselt muutunud. «Sellest hoolimata on pidev tähelepanu ja kriitika juhtiva Euroopa inimõiguste kaitse organisatsiooni poolt tähtis, kuna me saame sõltumatute ekspertide hinnanguid, ning kellelgi pole kahtlustki, et etteheiteid Balti partneritele on venekeelse vähemuse osas mitte üksnes Venemaal ja nad põhinevad vajadusel järgida rahvusvahelisi norme,» väitis Aleksejev, lisades, et selline dialoog sunnib võime igal juhul ebamugavate küsimuste juurde naasma ning oma seisukohti ümber vaatama.