Keeleinspektsiooni hinnangul on riigiportaalis ja presidendi kodulehel avaldatud põhiseaduse venekeelne tõlge vastuolus keeleseaduse paragrahviga, mis keelab parlamendi nime Riigikogu tõlkida. Inspektsioon teeb ettepaneku viga parandada.
Riigiportaali levitatav põhiseaduse tõlge on keeleseadusega vastuolus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe tähelepanelik lugeja märkas Vabariigi Presidendi kodulehel olevas põhiseaduse venekeelses tõlkes vastuolu keeleseadusega. Nimelt on seal põhiseaduse venekeelse versiooni neljandas peatükis, mis käsitleb Riigikogu, kasutatud läbivalt väljendit «Государственное Собрание».
Ometi ei kuulu vastavalt kehtiva keeleseaduse paragrahvile 26 Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nimi tõlkimisele, vaid kirjutatakse ladina tähestikku kasutavates võõrkeeltes samaselt eestikeelsega, muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega.
Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk uuris Postimees.ee palvel asja ning tõdes, et küsimus on huvitav, ennekõike seetõttu, et sama põhiseaduse venekeelne tõlge on peale presidendi veebilehe üleval ka riigiportaalis www.eesti.ee.
«Õigusinfosüsteemi ESTLEX venekeelsete õigusaktide andmebaasis on samuti põhiseaduse venekeelne tõlge, kuid seal on Riigikogu nimi jäetud tõlkimata,» viitas Tomusk, et seal kasutatakse õigesti sõna «Рийгикогу».
Tomusk selgitas, et ehkki keeleseadus lubab Riigikogu asemel või täiendina kasutada mitteametliku nimetusena ka mõistet «parlament» nii eesti keeles kui ka võõrkeeltes, ei ole riigiportaali tõlkes seda tehtud.
«Kuna riigiportaalis avaldatud põhiseaduse mitteametlikus venekeelses tõlkes ei ole kasutatud mõistet «parlament», vaid Riigikogu nime venekeelset tõlget, on see vastuolus keeleseaduse paragrahvis 26 sätestatuga,» resümeeris keeleinspektsiooni peadirektor.
«Kuna riigiportaali arendamist ja haldamist korraldab Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus, teeme neile ettepaneku viia seal avalikustatud Eesti Vabariigi põhiseaduse venekeelne tõlge kooskõlla keeleseadusega. Loodetavasti jõuab siis korrektne tõlge ka teiste ametiasutusteni,» sõnas Tomusk.
«Suure tõenäosusega on vale tõlge liikuma läinud riigiportaalist, sest see on riigi keskne infosüsteem. Vigade parandamist peab seetõttu alustama riigiportaalist,» lisas Tomusk.