Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professori Ülle Madise sõnul ei soosi Eesti valimissüsteem üksikkandidaate ning reeglina nad valimistel edu ei saavuta.
Madise: praegune valimissüsteem ei soosi üksikkandidaate
13. jaanuar 2011, 16:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii Madise kui ka vabariigi valimiskomisjoni aseesimees Alo Heinsalu tõdesid Vikerraadio saates «Reporteritund», et üksikkandidaadid ei suuda parteide nimekirjadega võistelda ning eriti keeruline on üksikkandidaatide olukord väiksemates valimisringkondades.
Tarandi-efekti, millest Madise sõnul on saanud uus politoloogiline termin, selgitas naine sellega, et europarlamendi valimistel said inimesed valida erakondi, aga mitte inimesi nende sees ja see tekitas paljudes trotsi, mistõttu eelistasid nad üksikkandidaat Indrek Tarandit. Riigikogu valimistel Madise ühelegi üksikkandidaadile sarnast edu ei ennusta.
Nii Heinsalu kui ka Madise tõdesid, et igal valimissüsteemil on oma head ja vead ning ühe puudused on teise eelised ning vastupidi. Eestis kasutusel olev proportsionaalne valimissüsteem on nende hinnangul küll keeruline, kuid ta on oma eesmärki siiski hästi täitnud.
Samas nentis Heinsalu, et valimisringkonnad on linnastumise tagajärjel muutunud aasta-aastalt üha ebavõrdsemateks ehk teisisõnu tõmbekeskused nagu näiteks Tallinn, Harjumaa ja Tartumaa on saanud mandaate juurde, samas kui väiksemates kohtades on need vähenenud.
Kõige suurem ringkond on praegu Harju- ja Raplamaa 14 mandaadiga ja kõige väiksem Lääne-Virumaa viie mandaadiga. Kokku on Eestis 12 valimisringkonda, neist kolm Tallinnas.
Samas ei poolda Madise ja Heinsalu ka n-ö üleriigilise pingerea kehtestamist, kuna siis püüaksid üksikud tipp-poliitikud nende hinnangul lõviosa häältest ja teistele jääksid vaid riismed. Heinsalu tõi näite, et eelmistel valimistel kogusid Reformierakonna ja Keskerakonna esinumbrid Andrus Ansip ja Edgar Savisaar oma ringkonnas 30-40 protsenti häältest.
«Kui teha üks nimekiri ja lubada kõikidel hääletada kõikide poolt, siis esiteks koonduks raha, poliitika ja kampaania Tallinna ja Harjumaale, võib-olla ka Tartu ja Lääne-Eestisse ning kõik ülejäänud jääksid veel enam tähelepanu alt ja riigikogu ridadest välja,» tõdes Madise.
Heinsalu hinnangul saab tulevastel valimistel riigikokku minimaalselt 250 häälega. Tema sõnul on see arv aastatega kasvanud. Kõige väiksem häälte arv, millega keegi kunagi parlamenti on saanud, on 51.