12 riigikogu liiget algatasid seadusemuudatuse, mille järgi lisanduks pühade ja tähtpäevade loetellu hõimupäev, mida tähistatakse oktoobri kolmandal laupäeval.
Tähtpäevade loetellu võib lisanduda hõimupäev
15. jaanuar 2011, 22:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liikmed Mart Nutt, Toivo Tootsen, Toomas Trapido, Maret Merisaar, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaas, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelson ja Mari-Ann Kelam algastasid 11. jaanuaril seadusemuudatuse, millega lisatakse pühade ja tähtpäevade loetellu oktoobrikuu kolmanda laupäeva hõimupäevana.
Seaduse jõustumine tooks eelnõu algatajate hinnangul kaasa meie rahvusliku identiteedi, soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride ning nendega arendatava koostöö väärtustamise riiklikul tasemel.
Alates 1990. aastatest hakati pärast okupatsiooniaegset katkestust taas tähistama iga aasta oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel hõimupäeva. Otsuse võttis vastu 1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongress ja hiljem on seda kinnitanud 2000. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongress.
Hõimupäevade tähistamine on muutunud üha järjepidevamaks ja laiahaardelisemaks. Hõimupäeva sätestamine riikliku tähtpäevana võimaldaks avalikult näidata, et soome-ugri rahvaste keeleline ja kultuuriline järjepidevus ning koostöö on asjad, mida ka riiklikul tasandil oluliseks peetakse.
Hõimupäeva üheks eesmärgiks on paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada omaenda päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Hõimupäev oleks meie omanäolise keelelise ja kultuurilise identiteedi, rahvusliku omakultuuri päev.
Sama oluliseks eesmärgiks on mõelda sel tähtpäeval soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest. Hõimupäev on seega soome-ugri rahvaste ühtehoidmise ja toetamise päev, mille raames tiheneb hõimurahvaste omavaheline läbikäimine.
Hõimupäev kui tähtpäev Eesti kalendripõhises ajaarvamises loob võimalusi selle päeva äramärkimiseks ka riiklikul tasemel. See võimaldab paremini tunnustada ja väärtustada nii kultuuri- ja haridusasutustes kui ka kodanikualgatuse korras tehtud tööd soome-ugri rahvaste tutvustamiseks ja hüvanguks.
Riiklik tähtpäev äratab ühiskonnas suuremat tähelepanu, aitab suurendada teadlikkust ja vastutustunnet eesti ja teiste hõimurahvaste keelte ja kultuuride püsimajäämise eest ning tugevdab eestlaste soome-ugrilist identiteeti.
Kahtlemata avaldab hõimupäev Eesti riikliku tähtpäevana tähelepanu kogu soome-ugri maailmas, edendab soome-ugri rahvaste koostööd ja loob eelduse hõimupäeva riiklikuks tähistamiseks nii Venemaa soome-ugri autonoomiates ja vabariikides kui ka Soomes ja Ungaris ning teisteski riikides, kus elab soome-ugri rahvaid. Hõimupäeva tähistamine riikliku tähtpäevana aitab kaasa soome-ugri rahvaste ja riikide laialdasemale ja tihedamale koostööle.
Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel vastavalt 1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressi otsusele. Sellel kongressil osales üle 2000 soome-ugri rahvaste delegaadi Eestist, Soomest ja Ungarist. Samalaadne otsus on kirjas 2000. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongressi resolutsioonis.
Eestis tähistati 1930. aastatel hõimupäeva sadade kontsertide, aktuste ja koosviibimistega koolimajades ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lipu kõrval näha Soome ja Ungari lippe, hõimuriikide juhid saatsid vastastikku tervitustelegramme. Hõimupäeva tipphetk oli Estonia teatris kõrgemate riigitegelaste osavõtul toimuv pidulik kontsertaktus.
Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni. Hõimupäev taastati Eestis 1988. aastal. Kui algselt tähistati seda eelkõige koolides, siis praeguseks on kaasa tulnud üha erinevamaid haridus- ja kultuuriasutusi ning kodanikeühendusi.
Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud nädalapikkune üle Eestimaa toimuv üritustesari, kuhu saabub külla soome-ugri rahvaste kultuuritegelasi, poliitikuid, teadlasi ja folklooriansambleid Venemaalt, Ungarist, Soomest ja mujaltki.
1991. aastast tähistatakse hõimupäevi ka Venemaal. Sellest on viimastel aastatel kujunenud sealsete soome-ugri rahvaste pea ainus hariduskultuuriline traditsioon. Venemaal tähistatakse hõimupäevi kontsertide, filmi- ja kirjandusõhtutega. Kõrged riigiametnikud tervitavad ja õnnitlevad soome-ugri rahvaid. Ka Ungaris ja Soomes tähistatakse hõimupäevi kultuuri- ja teadusüritustega.
Venemaa rahvuspoliitikas toimuvad protsessid, mis on juba põhjustanud pöördumatuid muutusi soome-ugri rahvaste rahvusteadvuses ja keelekasutuses, teevad paratamatult murelikuks.
«Me teame, mis juhtub, kui puul pole juuri, me aimame, mis juhtub rahvaga, kes ei tunneta oma juuri: ta on vaene ja haavatav, võõrkultuuri mõjule alistuv. Praegu võib peaaegu öelda, et toimumas on enamiku soome-ugri keelte lahkumine ajaloo areenilt,» rõhutavad seaduseelnõu algatajad.
Hõimupäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmine Eestis võiks kaasa tuua samalaadse reageeringu Soome ja Ungari poolt, seda enam, et ajaloolisest otsusest 1931. aastal möödub järgmisel aastal 80 aastat. Riiklik hõimupäev võiks aidata mõjutada Venemaa Föderatsiooni, samuti sellesse kuuluvate vabariikide ja muude territoriaalüksuste juhtkondi soome-ugri põlisrahvastesse tõsisemalt suhtuma. See on äärmiselt oluline eestlaste jaoks ning aitab säilitada mitmekesist maailmakultuuri.