Lukas ärgitab lapsi põhiväärtusi otsima

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas Tammsaare pargis eile aega veetnud Vanalinna hariduskolleegiumi 2. klassi õpilased Mattias Hallismaa (vasakul) ja Markus Lepik nimetasid suurimateks väärtusteks oma elus kodu ja vanemaid ning tunnistasid, et neile pakuks huvi ka koolis väärtuste teemast rohkem kuulda saada.
Tallinnas Tammsaare pargis eile aega veetnud Vanalinna hariduskolleegiumi 2. klassi õpilased Mattias Hallismaa (vasakul) ja Markus Lepik nimetasid suurimateks väärtusteks oma elus kodu ja vanemaid ning tunnistasid, et neile pakuks huvi ka koolis väärtuste teemast rohkem kuulda saada. Foto: Mihkel Maripuu

Kui kaheksa-aastased Mattias ja Markus teavad öelda ilma kõhkluseta, et peamisteks väärtusteks on vabadus, vanemad ja tarkus, siis kas riiklikku väärtusarenduse programmi ongi tarvis? Haridusminister Tõnis Lukase meelest on ning väärtuste otsingule kulub tuleval aastal ligi kaks miljonit krooni.


Pärast koolipäeva lõppu Tallinna Tammsaare pargis eesti kirjanduse suurkuju Anton Hansen Tammsaare ees istunud Vanalinna hariduskolleegiumi
2. klassi õpilased Mattias Hallismaa (8) ja Markus Lepik (8) peavad suurimaks väärtuseks oma elus kodu ja vanemaid.

«Kui ei oleks ema-isa, siis ei oleks ju ka meid,» tõi Mattias lihtsa ja loogilise põhjenduse. Ja igati loomulikuks pidasid noormehed ka seda, et vanemaid tuleb aidata. Näiteks nõusid pesta või aeg-ajalt tolmuimejaga kodu üle käia.

Vabal ajal spordist ja eriti korvpallist lugu pidavad poisid rääkisid õhinal ka kooli vajalikkusest, sest muul moel ju targaks ei saa, aga haridus on teine ülioluline väärtus elus.

Tähtsaim on vabadus


Sama iseenesestmõistetavalt nagu nad teadsid eesti kirjanduse suurkuju ehk Tammsaaret, kelle ees nad istusid, nimetasid poisid Eesti riigi suurimaks väärtuseks vabadust. «Vabadus on kõige tähtsam. Ja seda tuleb hoida,» ei leidnud nad, et vabadus on alatiseks kindlustatud.

Need kaks hakkajat poissi ei pruugi aga olla reegliks. Haridusminister Tõnis Lukase hinnangul vajavad Eesti lapsed ja noored eraldi väärtuskasvatust. Et selles kodudele-koolidele appi tulla, ongi plaanis luua riiklik väärtusarenduse programm «Eesti identiteet: ühiskonna väärtusarendus 2009–2013».

Ka Mattias ja Markus ei leidnud, et koolis väärtuste teemal eriti palju räägitaks, ning noogutasid agaralt vastuseks küsimusele, kas selline teema neile üldse huvi pakuks.

Kaitse vägivallakultuse eest


Lukase hinnangul ei ole lasteaedade ega koolide praegune väärtuskasvatus piisavalt süstemaatiline ja läbimõeldud. Riikliku programmi eesmärk on koolituste, mitmesuguste materjalide ja õppevaraga luua võimalused väärtuskasvatuseks just koolides ja lasteaedades.

«Vajame väärtuskasvatust laiemas tähenduses kui üksnes iseloomukasvatust, see peaks hõlmama nii kõlbelist kasvatust kui kodanikukasvatust, muu hulgas ka vastutustunde ja isamaalisuse arendamist,» loetles Lukas eesmärgi poole püüdlemise võtmesõnu. Nendeks on aga ka analüüsivõime, loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine.

Lukase sõnul on noore inimese kõlbelise arengu suunamine eriti tähtis just praegusel ajal, mil kiirelt muutuv elu nõuab noortelt üha suurema hulga valikute ja otsustuste tegemist. «Samuti valmisolekut hoida ennast meediatööstuse pealesunnitud vägivallakultuse eest,» leidis minister.

Väärtuste hoidmine ja arendamine ongi riikliku programmi loomise põhjus. Haridusministeeriumi tellimusel ning Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvedamisel valmib praegu programmi lähteülesanne.

Järgmise aasta riigieelarves on programmi jaoks ette nähtud 1,75 miljonit krooni. Programm koos tegevuskavaga peaks valmima selle aasta lõpuks.

Väärtusarendus

•    Üldinimlikud moraalsed väärtused: ausus, hoolivus, õiglus, inimväärikus, lugupidamine iseenda, teiste ja keskkonna vastu
•    Eesti kultuurilised väärtused: keel, kombed, traditsioonid, mälu
•    Euroopa sotsiaalsed ühisväärtused: vabadus, rahu, õigus, solidaarsus, demokraatia, heaolu ja jätkusuutlik areng, solidaarsus ja vastutus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles