Päästeameti peadirektor kritiseeris fakti, et juba mitu aastat pole päästeametile antud mitte ühtegi krooni investeerimiseks, öeldes, et ainult välisabile lootes pole organisatsioonid jätkusuutlikud.
Timberg: päästeamet on alarahastamise piiril
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riiklikud investeeringud on meil mitmeid aastaid olnud nullis. Mida see organisatsiooni siseelus tähendab? Saate aru, tehnikapoliitikat ei saa planeerida ainult välisprojektide rahaga, kuna seda tuleb taotleda ja nad võivad tulla, võivad mitte tulla ja me ei tea ka summasid, mis tulevad,» rääkis Timberg siseministeeriumis aastat kokkuvõtval pressikonverentsil.
«Tehnikapoliitikat tuleb teha keskpika planeerimisega, vähemalt kuus aastat ette. Kui me nii jätkame, et ainult välisabiprojektidega, siis organisatsioonid ei ole jätkusuutlikud. Ma arvan, et lähematel aastatel asi muutub ja hakatakse tegelema mitte ainult poliitökonoomiaga otsustajate tasemel, vaid ka politsei- või päästeökonoomikaga. Siis saab teha õigeid järeldusi,» lisas ta.
Päästeameti eelarve oli mullu viiendiku võrra väiksem kui 2008. aastal ning seetõttu koondas päästeamet 100 inimest, nii et nüüd on päästevaldkonnas 2570 töötajat. Samuti teeb Timbergi sõnul rahanappuse tõttu iga mees aastas seitse vahetust vähem, mistõttu vähenes elupäästevõimekusega (vähemalt 3 inimesega) komandode arv tänavu 57ni.
Kokkuvõtteks märkis Timberg, et möödunud aasta pani päästeameti tõsiselt proovile, kuid saadi hakkama. «Napid eelarvevõimalused panid meid otsima efektiivsemaid tegutsemisvorme. Efektiivsuse tõstmisel väiksemate vahenditega on piir, kuni tekib alafinantseerimine – see piir on kuskil väga lähedal või juba ületatud,» leidis ta.
Samal pressikonverentsil kohal viibinud siseminister Marko Pomerants jättis Timbergi kriitika omalt poolt kommenteerimata.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort tõdes, et siseministeeriumi eelarve on 2007.-2008. aastast alates pidevalt vähenenud. Seejuures on eelarves pidevalt tõusnud personali ja muude kulude osakaal ning investeeringuid peaaegu ei ole, välja arvatud Euroopa fondidest saadav raha.
«See ei ole lühiajalises perspektiivis toonud suurt mõju halvenemise poole, aga pikemas perspektiivis tuleb öelda, et see tähendab vähem inimesi turvalisust tagamas, vähem tehnikat inimeste päästmiseks, see tähendab ka vanemat tehnikat ja vanemaid infosüsteeme selle töö tegemiseks,» tõdes Koort. «Kui investeeringuid mitte teha igal aastal, tuleb neid mingil hetkel teha väga suuremas mahus rohkem.»
Ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt märkis, et politsei- ja piirivalveamet töötab veel tänavugi kärbitud eelarve tingimustes. «See tähendab, et meie personaliressurss on miinusnumbriga ja meie ametnikud on sunnitud võtma palgata puhkuse päevi – sel aastal kõikidele võrdselt neli päeva,» sõnas Küüt.