Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo sõnul tuleb lahus hoida Peterburi Jaani kiriku kultuuriline ja ajalooline tähtsus ning see, kuidas kogu renoveerimist on korraldatud, mistõttu otsustasid nad võimaliku kuriteo tuvastamiseks riigiprokuratuuri pöörduda.
Riigikontroll tuvastas 2010. aastal kultuuriministeeriumi haldusalas tehtud auditites, et ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Eesti Kontsert on Peterburi Jaani kiriku renoveerimisel korduvalt rikkunud seadust ning pöördus riigiprokuratuuri.
Auditites täheldati, et Eesti Kontsert rikkus Peterburi Jaani kiriku rekonstrueerimiseks töövõtulepingut ja nõuete loovutamise finantseerimise lepingut sõlmides nii riigieelarve kui ka riigihangete seadust ning ületas riigile kohustusi võttes asutuse põhimäärusest tulenevat pädevust.
Arvestades seaduste rikkumise süsteemsust ja riigile seadusliku aluseta võetud kohustuste ulatust ning lähtudes riigikontrolli seadusest, palub riigikontroll prokuratuuril hinnata, kas Eesti Kontserdi endiste juhtide Aivar Mäe ja Marko Lõhmuse tegevuses seoses Peterburi Jaani kiriku renoveerimisel tehtud tehingutega esineb kuriteo või väärteo tunnuseid.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo sõnul ei ole riigikontroll oma auditites kunagi seadnud kahtluse alla Peterburi Jaani kiriku renoveerimise vajalikkust ega olulisust Eestile. Samas tuleb tema sõnul selgelt lahus hoida Peterburi Jaani kiriku kultuuriline ja ajalooline tähtsus ning see, kuidas kogu renoveerimist on korraldatud.
«On äärmiselt kahetsusväärne, kui seaduserikkumisi, valitsuse otsuste ignoreerimist, Eesti maksumaksjate õlule täiendavate summade veeretamist püütakse õigustada põhimõttega «eesmärk pühendab abinõu». Pidevalt kasutatud väide, et Venemaal on asjaajamise reeglid hoopis teised kui Eestis, ei ole kohane, sest riigikontroll näeb probleeme just nendes tegevustes, mis on täielikult Eesti-sisesed,» selgitas Olgo.
Millest probleemid alguse said?
31. mail 2008 kuulutas Eesti Kontsert välja hankemenetluse Peterburi Jaani kiriku rekonstrueerimiseks ning 30. detsembril samal aastal sõlmis asutus ehitusfirmaga Facio Ehituse AS töövõtulepingu summas 99,3 miljonit krooni, millest finantseerimiskulu oli 12,4 miljonit.
Samal kuupäeval sõlmisid pooled töövõtulepingu lisa, milles lepiti kokku, et kuni hilisemate kokkulepete sõlmimiseni tehakse töid ehituse I etapi töödena töövõtulepingus ettenähtust väiksemas mahus.
Sõlmides ühel ja samal ajal töövõtulepingu ja selle tingimuste muutmise lepingu, rikuti riigikontrolli hinnangul riigihangete seadust, mille järgi võib hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha.
Kuna Eesti Kontsert oli alustanud juba enne hankelepingu sõlmimist eduka pakkujaga läbirääkimisi sõlmitava lepingu muutmiseks, on riigikontrolli hinnangul selge, et Eesti Kontserdi juhtkond nägi hankelepingu sõlmimise ajal ette, et lepingut tuleb eelarveraha puudumise tõttu hakata muutma.
Riigikontrolli hinnangul rikkus Eesti Kontsert ehitusettevõtjaga töövõtulepingut sõlmides ka riigieelarve seadust, kuna eelseisvate eelarveaastate arvel sõlmitud lepingu maksumus oli üle 50 protsendi 2008. aasta eelarves investeeringuteks ettenähtud summast ja puudus vabariigi valitsuse luba eeltoodud määra ületamise kohta. Et töövõtuleping sisaldas finantseerimiskulu, rikuti ka riigieelarve seaduse paragrahvi, mille järgi on riigiasutustel riigikogu nõusolekuta keelatud laenu võtta.
29. märtsil 2010 sõlmisid Eesti Kontsert, Facio Ehitus ja kaks panka nõude loovutamise finantseerimise lepingu, mille puhul on riigikontrolli hinnangul sisuliselt tegemist laenu võtmisega, mis riigieelarve seaduse kohaselt on riigikogu loata keelatud.
Nõude loovutamise finantseerimise lepinguga samal päeval sõlmisid Eesti Kontsert ja ehitusettevõtja töövõtulepingu lisa, millega riigikontrolli hinnangul rikuti riigihangete seadust, sest muudeti töövõtulepingu tingimusi: töövõtja vabastati finantseerimislepingu sõlmimisega finantseerimiskuludest ning suurendati ettenägemata ehitustööde katteks moodustatud reservi, mis muutus võrreldes algsega 7,2 miljonit krooni.
Reservi muutmisega suurendati sisuliselt ehitustööde eest makstavat tasu. Samuti pikendati töövõtulepingu lisaga tööde tegemise tähtaega.
Riigikontrolli hinnangul on nimetatud nõude loovutamise finantseerimise leping oma sisult krediidileping, sest diskonteerimismäärale vastav finantseerimiskulu jääb Eesti Kontserdi kanda. Sellega on võetud riigile kuni 20 miljoni krooni ulatuses täiendavaid kohustusi tasumiseks kaheksa aasta jooksul.
Riigikontroll leiab, et sisuliselt on tegemist laenu võtmisega, mis riigieelarve seaduse kohaselt on keelatud. Juhul, kui Eesti Kontserdil oleks olnud laen ette nähtud riigieelarves, oleks tulnud ehitustööde rahastaja leidmiseks korraldada riigihangete seadusega ettenähtud hankemenetlus.
Kiriku renoveerimise kogumaksumuseks kujuneb I ja II etapi maksumuse põhjal hinnanguliselt kuni 118 miljonit krooni esialgu kokkulepitud 99,3 miljoni krooni asemel. Seega võib Eesti Kontserdi sõlmitud lepingute järgi kiriku renoveerimise ehitusmaksumus kallineda kuni 18,7 miljoni krooni võrra.
Rahandusministeerium on riigikontrollile öelnud, et Eesti Kontserdi sõlmitud nõude loovutamise finantseerimise lepingus kokkulepitud intress 9,5 protsenti on riigile ebasoodus ning ministeeriumi hinnangul säästnuks riik finantskulusid, kui töövõtulepingut oleks finantseeritud 2009. aastal riigi võetud eelarvelaenu arvelt, mille intressiks oli 4,2 protsenti.
Eesti Kontsert on sõlminud Facio Ehitusega mitu lisakokkulepet, millega on ehitusettevõtjale andnud üle rahalised kohustused - näiteks ehitus- ja autorijärelevalve teostamise Venemaal ja kohapealse projektijuhi teenus.
Nende kokkulepete alusel esitas Eesti Kontsert Facio Ehitusele arveid kokku summas 1 508 786 krooni, mida kajastati ehitusettevõtja teostatud tööde aktides kui ettenägemata ehitustööde reservi arvel tehtud töid. Riigikontrolli hinnangul võttis Eesti Kontsert ehitusettevõtjalt kirjeldatud skeemi kasutades varjatult laenu 1 508 786 krooni, mille eest maksti 137 162 krooni intressi töövõtja kaudkulude nime all. Laenu võtmine ei ole riigieelarve seaduse kohaselt lubatud.
Valitsus andis 5. jaanuaril 2007 Eesti Kontserdile loa sõlmida koostööleping Eesti Evangeelse Luterliku Kogudusega Peterburis Jaani kiriku hoone renoveerimiseks ja haldamiseks 99 aastaks tingimusel, et on tagatud Eesti Kontserdile hoone kasutusõigus ja renoveeritava vara kuulumine kogudusele lepingu kehtivuse ajal.
Siiani ei ole seda tingimust riigikontrolli hinnangul täidetud ning hoone ja hoonealune maa kuulub endiselt Peterburi linnale. Peterburi Jaani kogudusel on Peterburi Linnavarade Komiteega sõlmitud tähtajatu leping hoone tasuta kasutamiseks ja tähtajatu maarendi leping, mis aga ei taga näiteks seda, et Eestil oleks õigus tehtud kulutuste hüvitamisele koguduse või Peterburi linna poolt, kui Eesti Vabariigil ei ole võimalik hoonet järgmised 99 aastat kasutada.