Alaealiste seas on üha enam levimas küberkiusamine, mis ei ole küll kuritegu, kuid võib kiusatud laste edaspidist käitumist ettearvamatult mõjutada, hoiatas politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt.
Küüt: maad on võtmas alaealiste küberkiusamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldiselt pidas Küüt täna justiitsministeeriumis möödunud aasta kuritegevust kokku võtval pressikonverentsil heaks, et alaealiste vastu suunatud kuritegude arv püsib stabiilne, kahjuks on see jätkuvalt kõrgel tasemel.
«Millele on aga rohkem vaja tähelepanu pöörata meil kõigil – nii õiguskaitseorganitel, aga ka vanematel, tuttavatel-sugulastel ja pedagoogidel – väga palju on maad võtmas küberkiusamine, mis sagedasti on ainult amoraalne, polegi kuritegu,» rääkis Küüt.
«Aga lapsed kannatavad selle all ja sealt võivad tulla hoopis teist laadi ja karmimad tagajärjed nende kiusatud laste edaspidises käitumises,» hoiatas ta.
«Kambakesi hakatakse andma väga koledaid kommentaare fotode kohta, mis keegi on endast üles pannud suhtlusportaalidesse,» tõi ta näite küberkiusamisest. «Väga oluline on jälgida, kuidas lapsed ennast internetikeskkonnas tunnevad ja neid tuleb sealt päästa, kui midagi juhtub,» pani Küüt südamele.
«Kuritegevus imbub üha rohkem küberruumi, järjest rohkem pannakse seal toime pettusi, kelmusi, millega kaasnevad ka suured rahalised kahjud,» lisas Küüt.
Alkohol peamine tegur
Alaealiste poolt toime pandud kuritegude puhul on peamine tegur alkohol. «See on suhteliselt kõrge tarbimusega alaealiste hulgas. Siis leiavad kuritegudena aset valdavalt kaklused, vargused, mobiile võetakse ära või jalgrattaid...» loetles peadirektor.
«On olnud juhtumeid, kus on koolipeod korraldatud, nii et kooli poolt on ka järelevaatajad olemas, aga toimuvad ohtrad alkoholitarbimised – rebaste ristimispeod ja muud,» lausus Küüt.