Kindlustusfirma Compensa Life (endine Seesam Elukindlustus) üritas oma potentsiaalselt kliendilt tema väidetava alakaalu tõttu kasseerida lisaraha.
Kindlustaja üritas kliendi kaalu eest lisa kasseerida
26. jaanuar 2011, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlustusfirma pidas 154 sentimeetri pikkust ja 45 kilo kaaluvat 46-aastast tallinlannat alakaaluliseks, mistõttu tema kindlustusmakse olnuks 140 krooni ehk ligi üheksa eurot kallim, kui kindlustajate arvates normaalkaalus klientidel, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».
Compensa Life sõlmis naisega elukindlustuslepingu täieliku ning püsiva töövõimetuse, õnnetusjuhtumi ning surma puhuks, igakuise maksega 530 krooni ehk ligi 34 eurot. Seejärel läksid dokumendid kindlustusfirma riskijuhile hindamiseks, kes pani lepingule sellise kuumaksega veto.
Nii leidis riskihindaja, et kuna naine on koduperenaine ning ta on alakaaluline, siis peab tema igakuine kindlustusmakse olema 690 krooni ehk 44 eurot.
«Esialgu vihastasin ja siis lihtsalt imestasin. See tundus minu jaoks nii jabur, et ma ei ole oma elu jooksul jaburamat asja kuulnud,» nentis koduperenaine.
«Pealtnägija» üritas kindlustusfirmalt absurdsena näiva olukorra kohta selgitust saada ning pidi selleks kõvasti vaeva nägema, sest rahvusvahelise kaliibriga firma esindaja Marika Guralnik keeldus olukorda kaamera ees arutamast ning nõustus lõpuks vaid telefoniintervjuuga.
«Kahjuks ma ei saa konkreetset kliendi juhtumit kommenteerida, kuna kindlustusseltsil ei ole õigust kliendi delikaatsetest andmetest rääkida. Kui me räägime kehamassiindeksist, siis see on maailmas ja rahvusvaheliselt tunnustatud indeks, mida kasutatakse selleks, et saada objektiivset pilti inimese tervise ja terviseandmete kohta lähtuvalt kaalust, kasvust ja vanusest,» kinnitas Compensa Life Vienna Insurance Groupi esindav Guralnik.
Tema kinnitusel ei saanudki firma riskihindaja selles juhtumis mingile muule järeldusele jõuda ning tegi kõik õigesti.
Riskijuht määras naise kehamassiindeksi ehk jagas kehakaalu pikkusega ruudus, mis andis indeksiks 18,1. Enamikus kindlustusfirmades peetakse seda indeksit normikohaseks, kuid Compensas hindas seda riskantseks ja lisamaksu nõudvaks, sest selliste andmetega inimene võib nende hinnangul kergemini luid murda, haigestuda või surra.
«Pealtnägija» konsulteeris mitme kindlustusfirmaga, kes avalikult konkurenti siiski kritiseerida ei soovinud. Nende hinnang oli lihtne – alakaalulisuse riskist võiks veel arugi saada, kuid koduperenaiseks olemise ohtlikkust ei mõistetud üldse.
Finantsinspektsiooni väitel määrab iga kindlustusfirma oma lepingutingimused ise ning just sellised, nagu ise heaks arvab.
«Lepingutingimused töötab välja kindlustusselts, vabatahtliku kindlustuse puhul võiks öelda, et tegemist on tavalise äriettevõttega, kes müüb oma teenust ja vastavalt oma tingimustele. Teisel poolel on vaba voli otsustada, kas ta sellistel tingimustel tahab seda teenust osta või mitte,» märkis finantsinspektsiooni esindaja Mari Puusaag-Tamm.
Klient loobus kindlustusfirmaga lepingu sõlmimisest ning märkis, et kavatseb raha edaspidi sukasäärde koguda.