Valitsus kavatseb neljapäeval eraldada reservist 99 063 eurot viikingiaegse hõbeaarde leidjale tasu maksmiseks.
Hõbeaarde leidja saab valitsuselt ligi 100 000 eurot
2. veebruar 2011, 23:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogiahuviline mees leidis mullu 16. augustil Harjumaal Anija vallas Linnakse külas Riisipõllu maaüksusel viikingiaegse hõbeaarde, milles oli kokku 1329 münti ja üheksa hõbeeset.
Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu tunnistas aarde kultuuriväärtusega leiuks ning hindas selle väärtuse 198 126 eurole. Muinsuskaitseseaduse alusel on leidjal õigus saada tasu leiu pooles väärtuses, teatas valitsuse pressiesindaja BNSile.
Eesti Ekspress kirjutas möödunud nädalal, et ajalooinstituudi ekspertide hinnangul peideti viikingiaare mulda oletatavasti 1060. aastate alguses. 80 protsenti leitud müntidest on vermitud toona Saksamaa aladel töötanud arvukates rahapajades, neile järgnevad arvukuselt Inglise, Taani, Rootsi, Araabia ja Ungari mündid. Esialgse uurimise järel on tuvastatud ka üks Itaalia ja kaks Böömi vermingut.
Sarnase leiutasu maksmine on Eesti riigi kogu taasiseseisvusperioodi jooksul teistkordne. Eelmine suuremahuline aardeleid avastati 16. augustil 2007 Saaremaal Kaarma vallas ehitustööde käigus ja selle väärtus hinnati 1 021 979 kroonile ehk 65 316 eurole. Valitsus eraldas aarde leidjale leiutasu maksmiseks 510 989 krooni ehk 32 658 eurot.