Ulrika Laan: Homo Sexual Homo Sapiens

, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ulrika Laan
Ulrika Laan Foto: Meeli Tulik / Postimees.ee

Kolumnist Ulrika Laan kirjutab Postimees.ee arvamusloos, et samasooliste abielude seadustamine on kogu Eesti ühiskonna huvides, sest erinevusi aktsepteerides oleks kogu meie riik edukam.

Valimised on ukse ees ja riigikokku püüdlemisest on Eestis saanud nakkushaigus, millesse on haigestunud iga teine laulja, sportlane ja reporter. Välja arvatud mõned üksikud sõnavõtud, on kandidaatide äraleierdatud ja tüütu retoorika kõrgematest palkadest, odavamast toidukorvist ja kindlatest tööpaikadest inimest lollitav. Kirevast klounaadist ja egokesksest eneseupitamisest on aga hoopis tähtsam erakondade suutelisus ajaga kaasas käia.

Mis teeks Eesti ühiskonna ja majanduse reaalselt edukamaks, on suurem tolerantsus kaasmaalase vastu. Üksteise erinevusi aktsepteerides on inimesed omavahel vähem võõrastavad, riiakad ja vaenulikud. Suurem tolerantsus ja inimlikkus sillutab ka tee stabiilsema majanduseni. Olen kolmes riigis elanud ja elu on kõige parem seal, kus segunevad edukalt erinevad kultuurid ja vähemused.

Antud juhul pean suurema tolerantsuse all silmas homoseksuaalsete inimeste aktsepteerimist ja samasooliste abielude legaliseerimist. Töötasin aastaid The Economisti ajakirjas Londonis, kus osa ajast tegin koostööd ka Eestis tuntud Edward Lucasega. Hoidsime mõlemad imetillukese ja maailmastaabis täiesti tähtsusetu Eesti lippu kõrgel. The Economist on juba paarkümmend aastat samasooliste abielude legaliseerimise eest seisnud, argumenteerides, et homoabielude vastu ei ole ühtegi mõjuvat põhjust, poolt aga on mitmeid (vaata siia, pane tähele artikli kuupäeva ja siia). Kui The Economist oleks sama vaenulik ja ignorantne väikeriikide suhtes, nagu seda on Eesti poliitikud oma riigi vähemusgruppide, ei oleks ajakiri pooltki nii edukas. Ebainimlikkus ja ebastabiilsus ühiskonnas ajab nii heterod kui homod mujale paremat elu otsima. Kui erudeeritud president Toomas Hendrik Ilves ajakirjas lõunal käis, kutsus ta mind Eestisse tagasi. Ajud olevat riigist välja voolamas. Eelmine aasta käivitas president kampaania «Talendid koju tagasi!». On ekslik arvata, et vaid kõrgem palk hoiab eestlasi välismaal. Mina tean paljusid kaasmaalasi, kes on üle terve maailma vägagi madala palga peal. Rahast hinnatakse rohkem vabamat elu.

Homofoobia käib tavaliselt käsikäes ksenofoobia, rassismi, elitarismi ja soolise ebavõrdsusega. Tugevam ühiskond ei ole mitte see, kus takerdutakse segregatsiooni soodustavatesse traditsioonidesse, vaid see, mis suudab ajaga kaasas käia ja intelligentselt edasi areneda.

Samasooliste abielud on legaliseeritud paljudes riikides maailmas: Argentinas, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Islandil, Kanadas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Mehhikos, Norras, Portugalis, Rootsis ja mitmetes Ameerika osariikides. Luksemburgis, Nepalis, Sloveenias, Soomes ja Suurbritannias jõustuvad varsti vastavad seadused. Lisaks veel pikk ja kirev nimekiri riike, kus on samasooliste partnerlusseadus fikseeritud: Andorra, Austraalia, Austria, Ecuador, Gröönimaa, Iirimaa, Colombia, Prantsusmaa, Saksa, Šveits, Soome, Suurbritannia, Tšehhi, Taani, Ungari, Uruguay, Uus-Meremaa ja Venezuela.

Mis takistab Eesti poliitikuid ühiskonda paremini teenimast? Toon ära mõned tüüpilised vastuväited, vabandused ja ettekäänded, miks samasooliste abielud ei olevat Eestis võimalikud.

1. Kas homoseksulaasus on kaasa sündinud või omandatud orientatsioon? Kui mujal maailmas on homoseksuaalsus normaalne ja aktsepteeritud osa inimesest ja samasooliste abielud vastavalt fikseeritud, elab Eesti poliitik ikka veel pimedas keskajas või kommunistlikus Nõukogude Liidus ja arutleb, kas tegemist pole ikkagi hälbe või õpitud orientatsiooniga.

Hiljuti väitis Riigikogus IRL-i esindav Liisa Pakosta, et uurijad olevat esitanud väiteid «kultuuriliste mõjude olulisuse kinnitamiseks» (link). See väide ei vasta tõele. Ükski rahvusvaheline uurimistöö homoseksualismist ei ole tõestanud, et tegemist on õpitud seksuaalorientatsiooniga. Tunnen huvi, millistele uurimistöödele Pakosta täpselt viitab.

Seksuaalsus - hetero, bi või homo - on kaasa sündinud. Kui nii ei oleks, siis kust õpib laps, kellel on heteroseksuaalsed vanemad ja õed-vennad, homoseksuaalsust? Nagu kõikjal maailmas valitseb kerge naiste protsentuaalne ülekaal, on looduses kuni 10 protsenti bi- ja homokalduvustega inimesi. Ma ei tea ühtegi homoseksuaali, kes õppis selleks televiisorist, koolis või vanematelt.

2. Väidet, et piiblis ei olevat homoseksuaalsus lubatud, kuuleb ikka aegajalt. Samas orjapidamine ja mitmenaisepidamine on lubatud, lisaks veel paljudele teistele iganenud seisukohtadele, kommetele ja traditsioonidele. Maailm on vahepeal edasi arenenud, planeet Maa ei olegi lame nagu piiblis väidetakse ja Eesti riigikord ei ole teokraatlik. Mis piiblis on kirjutatud, jäägu kiriku raamidesse.

Minu vanaisa algatusel, kes oli Eesti Luterliku kiriku abipeapiiskop ja Nõmme Rahu koguduse praost, toimus kirikusiseselt mitmeid liberaalseid reforme, mida tänapäeval iseenesest mõistetavana võetakse. Kiriku humaansus ei ole patt.

Eesti Luterlikule kirikule sarnane mudel Rootsi Luterlik kirik laulatab homoseksuaalseid paare (link). Sama teevad ka paljud teised kristlikud usulahud, kes usuvad, et samasooliste liit ei ole vastuolus kristlike väärtuste ja piiblis kirjutatuga. Seega on Eesti kiriku samasooliste abielude vastane seisukoht subjektiivne, mitte universaalne kristlik tõde.

3. Seadused peavad teenima kodanikku ja ühiskonda, mitte vastupidi. Poliitikute suust kuuleb tihti kulunud vabandust, et samasooliste abielu on keeruline teema, kuna seadusi olevat raske muuta. Riigikogus IRL-i esindav Liisa Pakosta koguni väidab, et «meiesugune väikese elanike arvuga riik [ei pea] otstarbeks samasooliste abielu seadustada, tõenäoliselt sellest tuleneva suure halduskoormuse tõttu.» (link). See on absurdne väide. Kui paljud riigid, sealhulgas ka väiksemad või vaesemad kui Eesti, on suutnud seadusi muuta homosõbralikumaks, teenides sellega ühiskonna huve, peaks sellega toime tulema ka meie riik.

Islandi uus peaminister Jóhanna Sigurðardóttir on abielus lesbi, kes juhib vägagi osavalt miniatuurse saareriigi kokkukukkunud majandust masust välja. Laastavalt mõjus Islandi majandusele üle enda võimete elamine, mitte seaduste muutmine homosõbralikumaks.

4. Abielu on peaministri ja reformierakondlase Andrus Ansipi sõnul püha ja traditsiooniline liit mehe ja naise vahel (link). Kui abielu on püha liit, miks lahutatakse Eestis 60% abieludest (link)? Statistika näitab, et isegi pärast Euroopa Liitu astumist ei ole lahutuste arv riigis vähenenud, vaid heaoluklubisse kuuludes lahutatakse meil endiselt iga aasta üle poole abieludest. Eesti on lahutuste poolest kõrgel 15. kohal maailmas (allikas: The Economist).

Ansipi sõnadest loeb välja, just nagu kahjustaksid samasooliste abielud heterode abielusid. Kuidas see kahjustus reaalselt välja näeb? Sama väideti mitmel pool maailma, kui oponeeriti talupoegadele, naistele või mustanahalistele hääleõiguse andmist.

Homoseksuaalsete inimeste abielude fikseerimine ei võta heterodelt midagi ära, vaid teeb ühiskonnast võrdsema ja stabiilsema. Kui kaks täiskasvanud inimest soovivad ametlikult abielluda, ei ole riigi asi, kas tegemist on sama- või vastassoo paariga.

Rahvusvahelised uurimistööd on korduvalt tõestanud, et õnnelik abielu on inimesele psühholoogilselt ja füüsiliselt kasulik, vähendades vaimuhaiguseid ja stressi ning pakkudes emotsionaalselt tuge (mõned allikad: House et al., 1988; Waite & Gallagher, 2000; Kiecolt-Glaser & Newton, 2001; Kin & McKenry, 2002; Williams, 2003). Teadustööd on ka korduvalt tõestanud, et abielus inimesed elavad kauem ja on tervemad, kui üksikud inimesed. Ka abielus olevate vanemate lapsed on üldjuhul tervemad, olenemata vanemate sissetuleku suurusest (link, link, link). Kuna paljud homoseksuaalid on suhtes ja kasvatavad lapsi, on poliitikutest äärmiselt vastutustundetu neid perekondi ahistada ja diskrimineerida seksuaalse orientatsiooni alusel.

IRL-i erakonda kuuluv Viimsi vallavanem Haldo Oravas ja tema juhitav vallavalitsus keeldus hiljuti lesbidest kooselupaarile ja nende lastele andmast soodustingimustel ühistranspordi kasutamise ja koolitoidu toetuse õigust. Lesbipaar võitis kohtus ka vallavalitsuse edasikaebamisel (link). Antud näide illustreerib tabavalt, miks samasooliste abielude legaliseerimine on vajalik - et tagada kõikidele kodanikele võrdväärsed õigused ja hoida ära poliitikute omavolilise võimutsemise ning isiklike uskumuste põhise käitumise kodanikega. Kõik kohtukulud jäid Viimsi valla kanda, mis tuli omakorda maksumaksjal kinni maksta (40.000 krooni). Ma pakun, et Viimsi valla elanik oleks vallavanemalt ja -valitsuselt soovinud targemat rahalist investeeringut. Oravas lubab hetkel valijatele valimiskampaania plakatitel muuhulgas «elukestvat õpet», mis iganes see ka ei ole (vaata pilte). Pole paha mõte kõigepealt ise eeskuju näidata ja (elu)kooli tagasi minna.

Üllatavalt palju on uuritud samasooliste abielude mõju nii lastele kui ühiskonnale laiemalt. Ükski rahvusvaheline uurimistöö ei ole tõestanud negatiivset mõju. Vastupidi; ulatuslikud ja isegi aastakümneid kestnud teadustööd on korduvalt tõestanud, et vanemate homoseksuaalne orientatsioon ja nendevaheline romantiline suhe ei kahjusta peres kasvavaid lapsi (allikad ja lingid: American Civil Liberties Union; America Psychological Association; American Academy of Pediatrics 1 ja 2; Bos, van Balen & van den Boom 2003, 2004; Cambridge University).

Huvitav on ka fakt, et homoseksuaalsete vanemate laste seksuaalne orientatsioon on ülekaaluliselt hetero. Seega on vale väita, et homovanemad kasvatavad lastest homoseksuaalsed inimesed.

Tähtis on ka uuringutele põhinev tähelepanek, et homoseksuaalsed vanemad ei kasuta perekonnas kasvavaid lapsi seksuaalselt ära.

Abielu mõte ja vajadus on mitmetahuline. Kord pakub see naistele materiaalset kindlustust; kord on abikaasade vaheline äritehing; kord perekondade võimu laiendamine; harvemini aga elukestev õnnelik suhe. Pühaks ei tee abielu mitte mehe ja naise vaheline liit, vaid kaks armastavat inimest olenemata soost.

5. Aborte tehakse Inglismaal iga 1000 elaniku kohta 17 (allikas: Department of Health), Eestis aga 23. Veelgi huvitavam on fakt, et aborti tegevatest Eesti naistest on 64 protsenti abielus või vabaabielus. Ja tähelepanuväärne ka asjaolu, et 52 protsenti on töötavad ja 8 protsenti töötud naised. Lisaks teevad Eesti naised pea 2 korda rohkem aborte kui Eesti venelased. Iive on iseseisvumisest saadik iga aasta negatiivne olnud (allikad: Statistikaamet; Tervisearengu Instituut). Antud statistika tõestab, et eestlasele ei ole meie ühiskond laste üles kasvatamiseks turvaline isegi töökoha olemasolul, ja teiseks, et mehe-naise vaheline abielu ei ole püha liit, mis on soodustavaks teguriks laste saamisel.

6. Enesetapud on Eestis samuti väga suur probleem. Iga 100,000 elaniku kohta sooritatakse 18 enesetappu, samas Suurbritannias vaid 6. Eriti suur on vahe 15-24 vanusegrupis: Eestis 17 enesetappu ja Suurbritannias 5 (allikas: World Health Organisation).

Kui inimene on ühiskonnas aktsepteeritud, riigi poolt austatud ja seadustega kaitstud, ei ole tal põhjust enesetappu sooritada. Eriti noorte inimeste kõrge suitsiidide arv näitab, et puudub optimism tuleviku suhtes. Ametlikud andmed Eestis küll puuduvad, aga ei ole vale oletada, et paljud enesetapu sooritanud noortest ja täiskasvanutest on homoseksuaalsete kalduvustega inimesed.

Hiljuti ütles IRL-i erakondlasest haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, et homoseksuaalsust käsitavat «õppematerjali ei tule», sest seda «meie kool ei vaja» (link). Kuidas saab minister sellist äärmiselt vastutustundetut ja homofoobilist seisukohta omada, kui sajad Eesti noored sooritavad enesetappe, sest nad ei näe riigis tulevikku? Inglismaal on juba lasteaia õppematerjalides homoseksuaalseid suhteid tutvustavad pildikesed, illustratsioonid ja tekstid, mille eesmärgiks on sulandada vähemusgrupid ühiskonda. Homoseksuaalseks ei õpita ei lasteaias, koolis ega kodus; selle tolereerimist aga küll.

Ameerika president Barack Obama muutis hiljuti mõned seadused homosõbralikumaks ning ühines kampaaniaga "It gets better". Selle raames julgustab president erit noori homoseksuaalseid inimesi paremasse tulevikku uskuma (Youtube'i link). Ka välisminister Hillary Clinton on selgesti väljendanud positiivset suhtumist homoseksualismi, liitudes avalikult ja valjusõnaliselt presidendi seisukohaga (Youtube'i link).

Vaid iganenud ja provintslikud seiskohad homoseksualismist takistavad Eesti poliitikuid sama tegemast.

7. Tervislik eluiga on Eestis katastroofiliselt lühike võrreldes kõikide teiste Euroopa Liidu riikidega (link). Pikas nimekirjas viimaseks jäämine ei ole uhkuse asi. Selles samas koolisüsteemis, kus minister Tõnis Lukase sõnade järgi ei ole vaja homoseksuaalsust käsitavat materjali käsitleda, õpetatakse vaimse ja kehalise tervise tähtsust ja ühtsust. Tahtmatult jääb mulje, et ministril on koolisüsteemist piiratud arusaam, mille tulemusena lähevad noored ellu ettevalmistamata. Sealt ka üks põhjuseid, miks eestlaste tervislik eluiga on sedavõrd napp.

Poliitikutel on ametialane kohustus paremaks elukvaliteediks soodsaid tingimusi luua, mitte neid piirata.

Küsisin erakondade käest, mis on nende ametlik seisukoht homoabielude suhtes. Erinevad erakondlased on isiklikke seisukohti meedias korduvalt väljendanud, aga antud juhul huvitas mind ametlik joon. Ülevaade vastustest:

Eestimaa Rohelised
Peasekretär Ain Kabal: «Inimese seksuaalsus on tema eraasi. Kõnealuses osas puudub meil ametlik seisukoht.»

See on kahetsusväärselt naiivne vastus. Seksuaalakt on inimese eraasi, seksuaalorientatsioon aga mitte. Kuhu peab minema see noor inimene, kelle ema viskab kodust välja, isa peksab läbi ja riiki ei huvita aidata (vt punkt 6. Enesetapud: noorte kategooria)? Kas iga samasooline paar peab kohtu kaudu nõudma oma lastele soodustingimustel ühistranspordi kasutamise ja koolitoidu toetuse õigust (vt punkt 4. Abielu: Viimsi vallavanem Oravas)?

Inimene, ka homoseksuaalne inimene, on looduse üks osa. Inimest aidates aitab ka loodust - need kaks käivad ju käsikäes. Valimiskampaanias ütlevad Rohelised: «Meie lastele tuleb jätta puhas ja terve elukeskkond...» Osa nendest lastest on homoseksuaalsed, kellel puuduvad võrdväärsed õigused ja võimalused. Elukeskkond ei saa ennem puhtaks ja terveks, kuni vähemusgruppe ahistatakse ja diskrimineeritakse.

Rahvaliit
Peasekretär Taavi Pirk: «Rahvaliit toetab traditsioonilist peremudelit, kus lapsel on ema ja isa.»
Traditsiooniliselt on eestlane olnud aastasajandeid ikkes ja okupeeritud. Traditsiooniliselt on Eesti olnud provints, selle sõna igas mõttes. Traditsiooniliselt ei ole Eestil oma enda riiki teenivaid erakondi olnud, k.a. Rahvaliidu taolist. Kas see tähendab, et nii peabki jääma?
Nagu The Economisti artiklid homoabielude poolt korduvalt argumenteerivad (link ja link), on traditsioonidesse takerdumine antud juhul äärmiselt ebaintelligente ning ühiskonna ja majanduse arengut piirav.

Rahvaliidu missiooniks on koduleheküljel: «Eestluse elujõu hoidmine», «Tähelepanu keskmes olgu inimene», «Kõikjal Eestis võrdväärsed elu- ja arenguvõimalused», «Riik on inimese jaoks», «Eetiline riik on ideaal» ja «Riik peab tagama peredele väärilise elukeskkonna». Suured sõnad erakonnalt; tegudest jääb siiski kõvasti vajaka.

Rahvaliidu peaministrikandidaadiks on Jaan Toots, kelle isiklik elu ei paista peegeldavat erakonna propageeritud peremudelit. Toots on abielus ühe naisega, aga elab koos teise naisega, kellega on ka laps. Kas sellist mudelit kutsubki Rahvaliit traditsiooniliseks peremudeliks? Tootsil on eraisikuna loomulikult õigus elada enda nägemuse järgi, aga peaministrikandidaadina ei mahu tema elustiil erakonna vaadete raamidesse.

Arusaamatuks jäi ka Tootsi jutt soov teha spetsialistidest koosnev valitsus, kuhu kuuluksid «vähemalt poolspetsialistid». Poolspetsialistid? Täisspetsialistid? Kas see minister, kelle valdkonda kuuluksid homoseksuaalsete inimeste õigused, peaks olema oma ala poolspetsialist või täisspetsialist? (Kliki videole).

Keskerakond
Riigikogu liige ja sotsiaalkomisjoni aseesimees Jaak Aab: «Me ei poolda homoabielude fikseerimist traditsioonilise abieluna. Samas - partnerlussuhtena tuleks kaaluda, kas seda on võimalik kuidagi registreerida.» Kui pikk nimekiri riikidest, mille loetlesin üles eespool, on suutnud ilma ühegi kaasmõjuta samasooliste abielusid fikseerida, miks ei suuda seda teha Eesti? Ja teiseks, õnnelikus abielus inimene ja lapsevanem on suurema tõenäosusega ka parem töötaja (vt punkt 4. Abielu: stress, vaimuhaigused ja pikem eluiga; punkt 7. Tervislik eluiga). Samasooliste abielude fikseerimisel võidaksid ühiskonnas kõik.

Riigikogu liige ja erakonna aseesinaine Kadri Simson: «Keskerakonna programmis ei ole lubadusi, mis oleks seotud homoabielude legaliseerimise või lapsendamisõigusega», samas «oleks vaja täpsustada seltsilepingu regulatsiooni või luua muid lisavõimalusi lahendamaks mitteabielulisest kooselust tekkivaid vaidlusi efektiivsemalt ja õiglasemalt.» Simson on samasooliste abielu vajadusest valesti aru saanud. Abielu fikseerimine ei ole vajalik ainult selleks, et lahutades oleks ühisvara jagamise seadused paigas, vaid et iga poliitik või vallavanem ei saaks omavoliliselt otsustada, millistele toetustele samasooliste paaride lastel on õigus (vt punkt 4. Abielu: Viimsi vallavanem Oravas).

Isamaa ja Res Publica Liit
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu: «Meie ei pea homoabielusid otstarbekaks. See ei ole kooskõlas arusaamaga, mida abielu tähendab.» Kas IRL ja Reinsalu on üheltki samasooliselt lastega paarilt ka küsinud, kui otstarbekaks nemad abielu peavad?
Teine näide IRL-i sügavast homofoobiast on juba eespoolt tuttava Viimsi vallavanema Haldo Oravase ja tema juhitava vallavalitsuse keeldumine anda lesbidest kooselupaarile ja nende lastele soodustingimustel ühistranspordi kasutamise ja koolitoidu õigust. Lesbipaar võitis kohtus ka vallavalitsuse edasikaebamisel (vt punkt 4. Abielu: Oravas).

IRL-i maailmavaade ütleb, et erakondlased «tahavad näha Eestit maana, kus inimestel on tore elada; maana, kus meid ümbritsevad sõbralikud inimesed...» Homofoobiline sisepoliitika ei tee riigist toredat maad, vaid süvendab ühiskonnagruppide vahelist segregatsiooni, mille all kannatab kogu rahvas. Ühtsus aga tagab majandusliku stabiilsuse ja ka selle kasvu.

Reformierakond
Peaminister Andrus Ansip: «Pean abielu mehe ja naise vaheliseks pühaks suhteks. Ma ei usu, et Eestis võiks lähemal ajal samasooliste abielud seaduse silmis aktsepteeritud olla, kuid see ei tähenda, et samasooliste kooselu oleks mittetolereeritav. Seda kindlasti mitte - Eesti on tolerantne riik.» Mis faktor teeb vaid mehe-naise vahelise abielu pühaks, seda peaminister öelda ei oska. Lapsed seda ei ole, sest ka samasoolistes peredes sünnitatakse ja kasvatatakse lapsi (vt punkt 4. Abielu: samasooliste paaride lapsed). Ja kui abielu olekski laste saamise püha liit, mille vastu räägib suur abortide arv abielunaiste hulgas, kas siis nende inimeste abielu, kes lapsi ei taha, ei saa või abielluvad vanemas eas, on vähem püha?

Teine vastuolu Ansipi mõttekäigus on tolereerimise küsimus. Saudi Araabias tolereeritakse ka naisi, aga nendel on ühiskonnas piiratud õigused. Viimsi valla ja lesbipaari kohtuvaidlus näitab selgesti, et iga poliitik või riigitööline võib soovi korral proovida seadusi väänata enda uskumuste järgi (vt punkt 4. Abielu: Viimsi vallavanem Oravas). Seega peavad inimese õigused olema seadustega kaitstud, mitte jääma teise kodaniku tolerantsusele lootma. Ansipi sõnad tolerantsist on maksumaksjale kalliks maksma läinud (Viimis vald pidi lesbipaarile kaotades kandma mõlema osapoole kohtukulud). Kindlasti sooviks maksumaksja näha selle raha intelligentsemat investeerimist.

Reformierakonna lööklause «Parem Eesti kõigile» ei saa ennem reaalseks, kui ei ole paremat seadustikku kõigile.

Sotsiaaldemokraadid
Riigikogu liige Heljo Pikhof: «Kas [homoabielu] saab kunagi olema seadustatud ka traditsioonilise abieluna, selles ma kindel pole. See vajab ekspertide poolt rohkem lahti seletamist.» Ühiskonna arenemise ja ajaga kaasas käimise eest hoolitsevad erakonnad, mitte eksperdid; programmide alusel valija neid valibki. Teine küsimus seoses ekspertidega on nende kvalifikatsioon. Mille alusel antud juhul eksperte valitaks? Kes neid valib? Mis parameetrite alusel tulemusi otsustatakse? Kui tegemist on vähemusgrupi õiguste võrdsustamisega, ei peaks teema üle üldse «eksperte» vaidlema palkama.

Riigikogu sotsiaaldemokraatide esimees Eiki Nestor: «Toetame partnerlussuhete seaduse koostamist.» Sotsid on õigel teel. Tahaksin siiski näha julgemat ja aktiivsemat tegutsemist võrdõiguslikuma Eesti nimel.

Kokkuvõtteks soovin mina erakondadelt ja poliitikutelt suuremat progressiivsust ja maailmatasemel sisepoliitika tegemist. Nagu statistika lahutustest, abortidest, jätkuvast negatiivsest iibest, enesetappudest ja lühikesest tervislikust elueast näitab, ei ole Eesti ühiskond terve. Ahistades ja diskrimineerides oma enda riigi vähemusi teeb Eesti poliitik riigist veelgi nõrgema. Samasooliste abielude legaliseerimine ei ole vaid homoseksuaalide huvides, vaid kogu Eesti ühiskonna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles