Olukorras, kus beebipuudus kujutab Vanale Maailmale juba majandusriski, peaksid kõik ELi maad soosima lastesaamist sellega, et kindlustavad naistele vähemalt 18-nädalase täispalgaga rasedus- ja sünnituspuhkuse, leiab Euroopa Komisjon.
Euroopa Liit veenab riike andma pikemat emapuhkust
7. oktoober 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kehtib üle ELi 1992. aastast pärinev nõue, mille järgi peab lapseootel naine pääsema rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt kaks nädalat enne oodatavat sünnitust ja ühtekokku 14 nädalaks.
Nüüd tahab Euroopa Komisjon astuda perede toetuseks lisasamme: pikendada n-ö dekreetpuhkuse miinimumpikkust 18 nädalale ja keelata kuni kuuekuuste laste emade vallandamise.
Ka nõuab komisjon, et eemaloleku ajal saaksid naised edasi sama palka, mis neil oli enne lapsesaamist. Viimase tingimuse juurde jääks aga lisaklausel, mis annab riikidele õiguse maksta lapsepuhkusel olijale sama tariifi järgi nagu haiguslehel olijatele.
Ajalehe European Voice teatel loodab komisjon europarlamendilt ja liikmesmaadelt muudatustele heakskiidu saada tulevaks suveks. Uued normid peaksid kehtima hakkama kahe aasta jooksul pärast seda.
«Lastesaamine läheb naistele liiga tihti maksma nende sissetuleku ja tööleidmisvõimalused,» märkis Euroopa sotsiaalvolinik Vladimir Špidla. «Meie ettepanek suurendada emaduspuhkust aitab naistel ühendada töö- ja pereelu, parandades nende pere elukvaliteeti.»
Mitmed ELi liikmesmaad, sealhulgas ka Špidla enda kodumaa Tšehhi, on komisjoni ettepanekut aga juba arvustanud. Nende hinnangul poleks 18-nädalase täistasustatud emapuhkuse nõue nii mõnelegi riigile lihtsalt rahaliselt jõukohane.
«Ma olen täiesti veendunud, et see on ebarealistlik üritus ega arvesta eri liikmesriikide tingimusi,» vahendas Tšehhi tööministri Petr Necasi sõnu ajaleht EUObserver.
Samas ei näita ELi maades kehtivate seaduste võrdlus praegu sugugi selget seost riigi jõukuse ja selle vahel, kaua nad sünnitajal hinge tõmmata lasevad. Täpselt miinimumpiiril ehk 14 nädala juures on Saksamaa, jõukuse pingeridade tipust kaugele jäävas Bulgaarias on samas lubatud kuni 45-nädalane rasedus- ja sünnituspuhkus.
Teiste kriitikute arvates võib EL parimat soovides aga sünnitamisealistele naistele lihtsalt karuteene teha.
Sellele argumendile rõhus uudisteagentuuri AFP teatel näiteks Saksamaa peredeminister Ursula von der Leyen. Tema sõnul suurendab 18-nädalase sünnituspuhkuse nõue finantsriske noori naisi palkavatele ettevõtetele ning võib seega teatud vanuses ja soost inimestele muutuda «puudeks», mis takistab neil töö leidmist.
Eesti jaoks uued reeglid midagi ei muudaks, sest siinsed seadused annavad emadele juba praegu rohkem tagatisi kui ELi uuedki normid ette näeksid.
Rase võib jääda koju kuni 70 ja vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnituskuupäeva. Dekreetpuhkus kestab kokku 140 päeva ehk 20 nädalat, misjärel saab jääda pooleteiseks aastaks emapalgale. Kuni kolmeaastaste laste vanemaid ei tohi koondada.
Samas võivad Eestit puudutada sihid, mida EL seab laste päevahoiu osas. Komisjon pani ette ka selle, et kõik liikmesmaad peaksid tagama sõimekohad vähemalt 33 protsendile kuni kolmeaastastele ning vanematest mudilastest kuni kooliealiseks saamiseni vähemalt 90 protsendile lasteaiakohad.
Špidla sõnul on lastehoiu korraldamine vananeva rahvastikuga Euroopale eluliselt tähtis. «Korralike tugiteenusteta on väike tõenäosus, et vanemad lapsi saavad,» nentis ta.