Vene Teatris etendub pronksöö lugu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto kokk Ženjast pronksööl saagijahil, millega Liis Treimann eelmisel korral auhinna võitis.
Foto kokk Ženjast pronksööl saagijahil, millega Liis Treimann eelmisel korral auhinna võitis. Foto: Liis Treimann

Peterburi noor lavastaja ja dramaturg Boriss Pavlovitš toob Tallinnas Vene Teatris lavale pronksöö sündmusi käsitleva näidendi «Mälestusmärk», etenduse eesmärgiks pole teha poliitikat.


«Nende kahe päeva sündmustest on tehtud juba viis dokumentaalfilmi, minu laual on neli pronksööst kirjutatud raamatut. Seepärast ma ei arva, et lavastuse keskmes peaksid olema konkreetsed sündmused,» ütles Pavlovitš.



««Mälestusmärk» on seotud eelkõige inimese ja rahva mälu, inimese ja ühiskonna, inimese ja kultuuripärandi teemaga. See on pühendatud Eesti vene kogukonna elule,» selgitas lavastaja.



Etenduses ei näe purukslöödud aknaid ega isegi mitte pronkssõdur Aljošat.


Seal on eelkõige kaks naist, keda mängivad näitlejad Ljubov Agapova ja Tatjana Manevskaja. Aga mitte ainult nemad. Nagu tänapäeva dramaturgias tavaks saanud, ei ole etenduses peategelast, vaid on mitu kaasosalist, kellest igaüks mingil tasandil kangelaseks saab.



«Nagu ma aru saan, pole pronksöö niivõrd venelaste ja eestlaste vastastikuste suhete, kuivõrd riigi ja inimeste suhete probleem,» jätkas lavastaja, kes enne töö kallale asumist suhtles pikka aega sündmuste pealtnägijatega mõlemalt poolt.



Ta luges ajalehti ja kujundas juhtunu kohta oma arvamuse. Vestlustes pealtnägijatega tunnetas Pavlovitš sageli inimeste hingelist passiivsust.



«Tänapäeva inimesel on võimas kaitsepsühholoogia,» selgitas lavastaja. «Saades iga päev negatiivseid elamusi küll tänaval, küll ühissõidukis, olles jällegi millestki rabatud, ta enam ei reageeri, vaid vastupidi, püüab reageeringut vältida. Sellepärast on tänapäevast inimest väga raske avada.»



Tema sõnul pole etenduse eesmärk teha poliitikat. «Me tahame viia vestluse mälestusmärgist teistele tasanditele. Kui praegu Venemaal kas või jutu sees meenutada Eestit, siis läheb jutt kohe poliitikale. Ka eestlaste jaoks on pronksmehe lugu üheselt poliitiline. See on ka mõistetav, sest viimasel aastal ainult selles võtmes räägitaksegi,» arutles ta.



«Mälestusmärki» lavastatakse Euroopa kultuurivahetuse projekti raames.


Vene Teatri väikeses saalis etendub «Mälestusmärk» 28. novembril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles