Pole teada, millest see tuleb, ent ometi on nii, et iga kord kui kõrged linnaametnikud midagi teevad, lõhnab see halvasti. Siin ei pruugi küll olla midagi ebaseaduslikku, kuid tegutsemise moraalne aspekt on enam kui küsitav.
Juhtkiri: halb lõhn linnavalitsuse uksest
17. veebruar 2011, 00:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsust ja linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu on ajanud ühist relva- ja laevaäri Vahemerel. Eks toimekad inimesed jõuagi palju ära teha, kuid need mehed ajasid oma äri linnaga sagedasti kinnisvara asju ajanud Arco Vara suuromanikelt Arti Arakaselt ja Richard Tomingaselt rendiks saadud laevaga.
Ja kuigi äri läks üldjoontes hästi, müüsid Arco Vara omanikud oma laeva ühe krooni eest linnapea Edgar Savisaare endisele äripartnerile. Kui mitte muu, siis huvide konflikt paistab välja selle loo igast õmblusest, sest Arco Varal on Tallinna linnas käimas suured kinnisvara-arendused ning võimalik on lootus, et kõrgete linnaametnike eraäri toetamine mõjub hästi vahekorrale linnaga.
Hoolimata juriidilisest korrektsusest tekitab see kaunis kõheda tunde, kui ühe suurerakonna tipptegija, kes pealegi on veel linnavolikogu kaudu avaliku võimu teostaja, oma eraäris veab lõhkeainet diktaatorlikule režiimile. Relvaäri ei ole äri nagu iga teine ning sellisel tasemel tegutsevalt poliitikult on avalikkusel õigus nõuda kõrgemat moraalset standardit.
Kuid enamgi veel – Vitsuti kodupartei pole eal kahelnud astmelise tulumaksu tõhususes. Ometigi on Vitsutile kuulunud ettevõtte tütarfirma registreeritud off-shore-maksuparadiisis. See näib silmakirjalikkusena, sest sellega oleks justkui tahetud vältida põhimõtte «rikastelt rohkem» laienemist iseendale.
Ent miks loobus Arco Vara põhimõtteliselt tasuta (üks kroon ei ole tasu) kasulikust renditulust, mida see laev neile andis? Arti Arakas väidab, et kasum oli vaid paberil, kuid seda on raske uskuda. Pigem näeb see välja nagu kingitus ning arvestades firma huve Tallinna linnas, võiks süütuse presumptsiooni mitteaustav inimene arvata selle korruptsiooniks.
Vitsut pole senini selle kahtlase äri tagamaid avalikkusele selgitanud, kuigi loost esmakordselt kõnelenud ETV «Pealtnägija» oli eetris juba nädala eest. Säärane vaikimine nii karmide kahtlustuste juures laseb arvata halvimat – et enesekaitseks polegi midagi öelda. Kuid ootaks siiski ka linnavolikogu esimehe enda selgitusi, sest lootus, et ehk pole see lugu ikka nii õõvastav, nagu praegu paistab, püsib veel veidi aega.