Maret Maripuu lubab võitlust 140 miljoni ravikrooni eest

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu kodus, nii tuleb ka riigis rasketel aegadel valusaid otsuseid teha. Kuhjuva tööhulga kõrval oma lapse pilti hoidev sotsiaalminister Maret Maripuu on pidanud eelarve tegemisel valima halbade ja väga halbade otsuste vahel.
Nagu kodus, nii tuleb ka riigis rasketel aegadel valusaid otsuseid teha. Kuhjuva tööhulga kõrval oma lapse pilti hoidev sotsiaalminister Maret Maripuu on pidanud eelarve tegemisel valima halbade ja väga halbade otsuste vahel. Foto: Raigo Pajula

Rahandusminister Ivari Padaril ja sotsiaalminister Maret Maripuul seisab veel ees vaidlus 140 miljoni ravikrooni eest. Suurt leevendust väga paljudele inimestele lubab Maripuu juba praegu –  ehk õnnestub päästa 300-kroonine hambatoetus.


Mitmed majanduseksperdid on öelnud, et tasakaal eelarves saavutati liigselt sotsiaalsfääri arvel. Jagate seda arvamust?


Kogu eelarveprotsess oli väga keerukas. Sotsiaalministeeriumi järgmise aasta eelarve on üle 43 miljardi, mis on 44 protsenti kogu riigi eelarvest. Ja see võib jätta mulje, et selles valdkonnas on väga palju raha.



98 protsenti kogu meie eelarvest on aga kaetud seadustega.



Järgmisel aastal läheb pensionideks 21 miljardit ja ravikindlustuseks 14 miljardit. Ülejäänud raha, mis jäi peretoetusteks, puuetega inimestele ja näiteks kiirabile, on aga napp ja tuli teha väga palju raskeid valikuid.



Kuidas ikkagi jõuti isapuhkuse kaotamiseni?


Ette olid antud piirsummad, millesse tuli mahtuda. Vaatasime kõiki toetusi ja leidsime, et kui peame midagi ära jätma, siis ilma isapuhkuse toetuseta on halb, kuid on võimalik raske aeg üle elada.



Kui panna see otsus kümnepalliskaalale, kus üks tähendab «pole üldse probleeme» ja kümme on «väga raske südamega tehtud otsus», siis see otsus asetub skaalal 9,5 palli kohale. Halbadest valikutest oli see kõige vähem valulik.



Millise märgi ikkagi saadab välja üks valitsus, võttes värsketelt isadelt nii olulise osa?


Loomulikult on kõik otsused valusad ja sotsiaalvaldkonnas on kärpeid teha väga-väga raske. Kuid tahan rõhutada, et isapuhkus ei kao, jääb võimalus palgata isapuhkuseks ja mitmed ettevõtjad on ka öelnud, et püüavad leida ise vahendeid selle kompenseerimiseks. Kõiki kärpeid tegime nii, et kõige haavatavamad ühiskonnas ei saaks kannatada.



Pidasime silmas pensionäre ja vanemahüvitise põhimõtted jäid muutmata. See on kõige tähtsam.



Detsembri lõpuks valmib ka analüüs, kus hinnatakse riigi pakutavate toetuste mõju perepoliitikale, ning see on aluseks, et algatada diskussiooni, milliseid toetusi pered vajavad ja millised on kõige efektiivsemad.



Ettevõtjad võivad ju soosida isapuhkust, aga just eile kuulsin kahte lugu kahest meessoost keskastmejuhist, kes kukkusid tööl ülekoormatusest lihtsalt kokku ning arst ütles, et nüüd tuleb koju jääda. Mehed vastasid: mul on laenud, kolm tütart vaja koolitada, pere toita. Ehk perede vaimne ja füüsiline tervis muutub järjest halvemaks. Teeb see teile sotsiaalministrina muret?


Kindlasti teeb. Emotsionaal­ne surve ja mure on inimestel suur, aga samas on mul hea meel, et neljapäeval on riigikogus esimesel lugemisel töölepinguseaduse eelnõu, kus üks kõige suuremaid muudatusi on tööturu turvaline paindlikkus, mis tagab senisest suurema sotsiaalse kindlustunde töötuse perioodiks ja pakub ka paremaid võimalusi näiteks oma oskusi täiendades tööturule tagasi tulla.



Eestlane on armastanud läbi aegade palju tööd teha ja me peame leidma endas soovi ka puhata ja tervist hoida.



Valitsus kiitis juulis heaks rahvastiku tervise arengukava, mille peamiseks mõtteks on, et  eri valdkondades otsuseid tehes tuleb lähtuda eelkõige sellest, milline on nende mõju tervisele.



Kõikvõimalikke riiklikke arengukavasid on meil palju, kuid nendega ei saavutata ju suurt midagi ja tegeleme tulekahju kustutamisega.


Aga rahvastiku tervise arengukava integreerib kõik teised arengukavad ja saame ka mõõta, kas hakkame püstitatud eesmärkidele lähemale jõudma. Aga seda saavad teha koostöös riik, kohalik omavalitsus ja inimene ise. Tervist ei saa apteegist retseptiga osta. Ise peab väga palju sellesse panustama.



Tagasi eelarve juurde. 300-kroonine hambaravitoetus oli paljudele väga suureks abiks. Miks otsustati see kaotada?


On väga ennatlik öelda, et see toetus ära kaob. Eelarvet arutades soovitas valitsus ka haigekassal mõelda, kuidas paremini toime tulla. Üheks soovituseks oli kaotada hambaravitoetus. Aga haigekassa eelarvega alles hakatakse tegelema; seal on väga palju kuluridasid, mida kaaluda, ja praegu ei saa öelda, et hambaravihüvitis kaob.



Nii et see ei pruugi kaduda?


Ei, see ei pruugi kaduda.



Rääkides veel 300 kroonist. Peaminister Andrus Ansip peab asjatuks ka 300-kroonist lastetoetust ning nimetas seda lausa lennukilt raha külvamiseks. Päris küüniline?


See toetus jääb.



Jah, aga kas olete näiteks parteikaaslasest peaministrile soovitanud, et ta loobuks sellest rahast ja oleks nii eeskujuks teistele, kelle lapsed tõepoolest ei vaja seda raha?


Lapsevanem langetab sündi registreerima minnes otsuse, kas ta tahab peretoetust saada või mitte.



Aga põhimõtteliselt saaks peaminister ka hiljem toetusest loobuda?


Jah, alati on võimalik loobuda.



Läinud nädala Äripäevas ütles Pärnu haigla juht Urmas Sule, et eelarve tasakaalus on palju varjatud ohte ning näiteks haigekassa reservide kasutuselevõtt tähendab uut auku haigekassa eelarves. On see oht?


Haigekassasse laekuv raha investeeritakse. Sellest tulevad intressid ning haigekassa saab need ära kasutada. Rahandusminister pakkus välja, et tuleval aastal on intresside ja muude tulude summaks 140 miljonit krooni ja et see ei läheks haigekassasse, vaid riigieelarvesse.



Mis tähendaks, et oleks 140 miljonit vähem, mida raviteenustesse panna. Oleme selles küsimuses eri meelt ja vaidlus jätkub riigikogus.



Nii et reformierakondlasest sotsiaalminister on sotsim kui sotsiaaldemokraadist rahandusminister?


Arvan, et peame veel arutama, kuidas leida parim otsus, et minna edasi 2009. aasta eelarvega, aga et me ka kaugemas perspektiivis ravikindlustust ei haavaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles