Pankroti äärele sattunud Islandi on praegu vee peal hoidnud ülisoodsatel tingimustel Venemaa antud hiigellaen. Moskva abi tuleb ajal, kui Islandi juhid on lääne tegevusetuses pettunud.
Heaolusaart päästab Venemaa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Islandi riigipanga teatel on Venemaa soostunud laenama keerulisse olukorda sattunud riigile 4 miljardit eurot (62,5 miljardit Eesti krooni) kuni neljaks aastaks. Ja seda tunduvalt soodsamatel tingimustel, kui Vene Pank laenab majanduskriisi pärast raskustesse sattunud oma riigi firmadele, kirjutas Kommersant.
Hiigellaenu uudisele eelnes rida vastukäivaid teateid Vene rahandusministeeriumist ning välisesindusest Islandil. Lõpuks kinnitas asepeaminister Aleksei Kudrin siiski laenu andmist riigile, kus Venemaal pole teadaolevalt mingeid erilisi majanduslikke huvisid. «Meile saabus taotlus. Island on tuntud oma range eelarvedistsipliini poolest ja seetõttu suhtume taotlusse positiivselt.»
Islandi riigipank teatas, et laenuleppe allakirjutamine leiab aset üsna pea ning aitab stabiliseerida rahandusturu.
Islandi tabanud tormilisele majanduskriisile eelnes umbes 25-protsendiline SKT kasv 2003.–2007. aastal. Pangandus paisus tohutu kiirusega.
Põhja-Atlandil asuv 300 000 inimesega saareriik oli tähtis tegija üleilmsel finantsturul, kaasates hulga välisinvesteeringuid, arendades pankade tegevust välismaal ning meelitades investoreid tugeva kohaliku valuutaga.
Viimaste päevade languses on aga Islandi kroon kaotanud ligi 40 protsenti oma väärtusest. Üleeile püüdis keskpank valuutakurssi fikseerida, kuid lasi selle eile taas vabaks. Ühe euro eest pakuti eelturul üle 200 Islandi krooni, aasta tagasi aga poole vähem, kirjutas agentuur Bloomberg.
Lisaks on valitsus pidanud osalt riigistama riigi suuruselt teise ja kolmanda panga – Landsbanki ja Glitniri.
Mõnedel hinnangutel oli riigi panganduse suurus kriisihetkeks kümme korda üle riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja välisvõlg ulatus 550 protsendini SKTst. Kommersant tõi võrdluseks, et Islandile laenanud Venemaa mõlemad näitajad on 30 protsendi ümber SKTst.
Vene väljaanne meenutas ka, et ametlikult piirduvad kahe riigi majandussuhted
100 miljoni dollari suuruse aastase kaubavahetusega ning ühise geotermilise energeetika instituudiga. Islandi võimude kinnitusel olevat Venemaa kaasamine finantskriisi lahendamisse kokku lepitud läbirääkimistel juba mõne kuu eest.
BBC teatel oli Islandi peaminister Geir Haarde tugevalt kritiseerinud teisi riike, neid täpsemalt nimetamata, kes ei tulnud saareriigile appi. Maailma juhtivate tööstusriikide ehk G7 allikas väitis Reutersile, et Island on ise liiga uhke, et Rahvusvaheliselt Valuutafondilt abi paluda.
Eile avaldasid Islandile survet Suurbritannia ja Holland, kelle kodanikel on suured säästud Islandi pankades.
Kommentaarid
Vésteinn Hafsteinsson
Gerd Kanteri treener
See kriis pole mind kuidagi mõjutanud, sest elan Rootsis ja seal on ka kõik mu varad. See pole ka liigselt mu peret puudutanud. Tunnen end kriisi pärast aga väga halvasti. Jälgin seda väga tihedalt internetist ja paljudel mu tuttavatel on raskusi. On häbi, et see juhtus.
See juhtus 50 protsenti ülemaailmse finantskriisi pärast, teine 50 protsenti on Islandile omaste asjade pärast. Island on maailma väikseim majandus oma rahaga.
Teine Islandile ainuomane põhjus on, et sealseid panku kontrollima pidanud institutsioon ei teinud korralikult oma tööd ega jälginud piisavalt neid panku, mis on liiga kiirelt kasvanud. Kolme suurima panga varade mahud kasvasid 10 korda suuremaks kui terve Islandi majandus. Maa väiksust arvestades kasvasid pangad liiga kiiresti ja võtsid liiga suuri riske.
Mait Trink
laulja, Islandi elanik aastatel 2001–2007
Jälgin seal toimuvat. Olukord on suhteliselt hull, niipalju kui olen kohalikelt kuulnud. Valitseb paanika, räägitakse, et on loodud kriisiabikeskused, inimesed on mures, inimesed on peata ja hädas.
Kardetakse, et kui Venemaa paneb oma raha sinna alla, tähendab see, et Venemaa võtab Islandi üle. Seni, kuni Islandil oli NATO baas ja lennukid valvasid õhuruumi, olid islandlaste jutu järgi venelased tihtilugu üritanud ise selle piirkonna üle kontrolli saada. Kas nüüd finantsteid kasutades see õnnestub või ei, seda ei tea keegi.
Inimesed kardavad. Inimesed kardavad oma töökohtade pärast, oma laenude pärast. Vähemalt kaks suurt panka on läinud pankrotti ja riik tegeleb nende ülevõtmisega. Kuna ka Islandi krooni kurss on tohutult langenud, siis on paanika enesestmõistetav.