Sportlased loovutasid verd

«Kas karjuda tohib?» küsib esimest korda verd loovutama tulnud Erki Nool vahetult enne seda, kui nõel veeni torgatakse. Lisaks talle olid doonoriks tulnud ka seitsmevõistleja Kaie Kand, odaviskaja Risto Mätas ning vehkleja Nikolai Novosjolov.

Esimeseks vereloovutajaks oli aga Eesti mitmevõistluskoondise peatreener Tõnu Kaukis. Kui tema oli juba kolmandat korda verd loovutamas, siis Mätasele oli tegemist esimese korraga. Ent sugugi mitte viimasega.

«Ja miks te otsustasite doonoriks tulla?» küsib temalt daam registreerimislauas. «See neljas variant – soovin tunda end vajalikuna,» vastab Mätas ning teenib daamilt kiidusõnu. «See on väga hea põhjus,» noogutab ta heakskiitvalt.

Enamiku sportlaste nägu lööb särama, kui nad arstilt oma hemoglobiininäitu kuulevad. «Kui ma veel sporti tegin, siis ei tõusnud hemoglobiinitase kunagi üle 145. Aga nüüd oli lausa 164 – isiklik rekord! Võiks kohe jooksma minna,» rõõmustab Nool.