Pankrotihirmus Islandit haaras ahastus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tere tulemast meie pankrotis riiki,» ütleb lennuki kapten, kui Iceland Airi värvides Boeing 757 õnnelikult Islandi pinnale maandub. «Vaatamisväärsustest soovitan tutvuda pankade varemetega.»
Lennukitäis inimesi, kellest enamik on kohalikud, rõkkab naerda. Segaduses välismaalastele tõlgivad naabrid piloodi islandikeelsed sõnad meelsasti inglise keelde. Vähemalt esmapilgul tundub, et islandlased võtavad oma riiki tabanud majanduskrahhi huumoriga.
Kui kohalikega aga pikemasse vestlusse laskuda, on pilt pisut teine.
«Inimesed on murest haiged,» ohkab saareriigi suurima haigla Landspitali University Hospitali arst Kristján Erlendsson teel lennujaamast Reykjavikki. «Järjest rohkem tuleb haiglasse neid, kes on end sõna otseses mõttes haigeks muretsenud. Depressioon on üldine.»
Hullus algas Erlendssoni sõnul umbes kümme päeva tagasi. Kergemeelselt inimestele raha laenanud pangad sattusid ülemaailmse finantskriisi taustal järsku üüratutesse raskustesse. Nüüdseks on riik üle võtnud kolm saare suurimat panka, kuid isegi riigil endal pole nii palju raha, et kõrbevat pangandust hävingust päästa. Peaminister Geir Haarde šokeeris rahvast tele-eetris tõdemusega, et olukord on sedavõrd halb, et pankrotti võib minna kogu riik. Viimasel, eriti heal kümnendil rikkaks saanud islandlased ei ole enam rikkad. Enamik hoidis oma sääste aktsiates. Säästudest pole enam midagi järel.
Erlendssoni poeg töötab Islandi suurimas, Kaupthingi pangas. «Ta ootab praegu, mis saama hakkab. Pank koondab kohe kolmandiku töötajatest, võimalik, et ka tema peab lahkuma,» nendib arst.
Erlendssoni tütar peab Reykjavikis beebitarvete poodi. Kauplus on raskustes. Esiteks on ostjate hulk kokku kuivanud, teiseks aga tuleb kaupa välismaalt sisse osta. Seda aga eurodes, mitte kohalike kroonide eest, mille väärtus kiiresti langeb. See kõik tähendab, et hinda tuleb tublisti tõsta. Aga kellel on enam raha, et osta?
«Kujutage ise ette, mis olukord on. Neli aastat tagasi helistasid pangad inimestele koju ja sõna otseses mõttes määrisid laenuraha kaela. Et meil on palju vaba raha, kas te tõesti ei taha uut autot ja maja. Ja kõik muidugi tahtsid,» räägib Reykjaviki kesklinnas kohvikut ja restorani pidav Óskar Ársælsson. «Lisaks majade ja autode ostmisele käisid kõik soojal maal puhkamas ning pea iga pere ostis veel matkaauto, millega mööda saart ringi sõita. See oli standard, ilma ei saanud.»
Laenud on aga Islandil nagu Eestiski enamasti eurodes. «Võrreldes aastataguse ajaga on laenusumma kahekordistunud, sest mullu võrdus üks euro 80 Islandi krooniga, praegu aga 150 krooniga,» selgitab baariomanik. «Aga inimeste palgad, millest laenu maksta, on ju samad!»
Ársælssoni sõnul on praegu toimuv alles katastroofi algus. «Ei taha mõeldagi, mis saab tuleval aastal, kui inimesed enam laene maksta ei jõua.»
Lisaks eluasemelaenudele ja autoliisingutele ei saa unustada aga ka viimase nädala jooksul hoogsalt tõusnud hindu.
«Ma tõstsin eile nii restoranis kui baaris hindu 15 protsenti. Ilmselt tuleb veel tõsta. Järgimisel nädalal aga kaovad baaris valikust pooled joogid ära, sest kust ma võtan eurosid, et neid sisse osta?» laiutab Ársælsson käsi täiesti inimtühjas hämaras baaris. Baariletil põleb üksik küünal, rõhutades leinameeleolu.
Pudel valget majaveini maksis Uppsaliri baaris veel nädala alguses 3700 Islandi krooni (umbes 390 Eesti krooni), nüüd maksab see umbes 450 Eesti krooni.
Kui pankade raskused kümmekond päeva tagasi kõigile avalikuks said, tormasid inimesed panka oma sääste eurodena välja võtma. «Nüüd minu teada ei vaheta enam ükski pank kroone eurodeks,» märgib baari ettekandjaneiu, Taist pärit Geow. Tema sõnul on kolme suurima panga klientidel praegu keelatud igasuguste riigipiiridest väljapoole jäävate rahaülekannete tegemine. Kaupade impordi muudab selline korraldus aga üsna keeruliseks.
Baariomanik nendib, et ilmselt ootab inimesi ees ka suurem koondamislaine. Kolm suurimat panka koondab tema sõnul näiteks täna-homme kokku 1500 inimest. Lisaks pangandusele tõmbavad tegutsemise kiirelt ja kõvasti kokku ehitusfirmad.
Seni peamiselt lõõpinud Geow muutub tõsiseks. «Kõige hullem on see pidev teadmatus. Keegi ei tea, mis saab, uudised muutuvad iga päev, ehk järgmine nädal toob selgust,» ütleb ta nukralt. Järgmisel nädalal peaks selguma, kas Putinist saab Islandi päästeingel, kes tuleb ja päästab soodsa laenuga riigi pangad.
Kui jutt läheb kriisi põhjustele, seguneb Ársælssoni jutus tigedus ja iroonia. «Noh, nemad lasid eile siit jalga ja mõnulevad vist Londonis,» viskab ta, viidates saareriigi kõige vihatumaile inimestele. Neile, kelle finantsskeemid neli-viis peret röögatult rikkaks tegid, kuid panganduse uppi ajasid.
Riigi kukkumine
• Väikesel Islandil elab umbes 320 000 inimest.
• Viimasel kümnel aastal on riik nautinud suurt majanduskasvu, mille mootoriks on piduriteta paisunud pangandussektor.
• Islandi pangad, kes tegutsesid aktiivselt kogu maailmas, sattusid majanduskriisis raskustesse.
• Alguses riigistas Island vaid kaks väiksemat panka Glitniri ja Landesbanki, üleeile langes aga ka suurim, Kaupthing.
• Raha väärtus on langenud mitukümmend protsenti. Eestis lõpetas näiteks Tavid Islandi krooniga kauplemise.
allikas. postimees