Kaheksa kuu pärast tohib euroliidus müüa vaid isekustuvaid sigarette. Eesti loodab seeläbi vähendada tulekahjude arvu aastas poole tuhande võrra ja tulesurmade arvu koguni veerandi võrra.
Isekustuvad sigaretid vähendavad tulesurmasid
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
12. märts 2011, 00:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainuüksi Ida-Virumaal puhkes teisipäeval hooletu suitsetamise tõttu kaks tulekahju.
Nädalavahetusel hukkus samal põhjusel üks inimene Loksal ja teine Tartus. Kokku on selle aasta jooksul hooletu suitsetamise tõttu puhkenud tulekahjudes hukkunud üheksa inimest.
Kui Eestis oleks juba praegu müügil isekustuvad sigaretid, olnuks vähemalt kaks neist elus. Nii vähemalt näitab statistika ja muude riikide kogemus.
Alates 17. novembrist peavad Euroopa Liidus müügil olema vaid isekustuvad sigaretid – tihedamalt pakitud tubakaga ja spetsiaalsete takistusribadega paberiga.
«Piltlikult öeldes hõõgub neist sigarettidest pärast suitsetamise lõppu iseseisvalt filtrini edasi vaid iga neljas. Praegu müügil olevate tavaliste sigarettide puhul on see näitaja 99 protsenti,» märkis siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Priit Laaniste.
Siseministeerium ennustab, et isekustuvate sigarettide kasutusele võtmise järel väheneb tulekahjude aastane koguarv Eestis 500 võrra ja säästetakse 10–15 inimelu.
Laaniste sõnul lähtuvad nad prognoose tehes Soome kogemusest, kus isekustuvad sigaretid tulid kohustuslikus korras müügile eelmise aasta 1. aprillil. «Neil langes tulekahjudes hukkunute arv 15 protsendi võrra, kuid meil on see näitaja ilmselt suurem (25 protsenti – toim), sest voodites ja kodudes suitsetamine on Eestis laiemalt levinud,» ütles Laaniste.
Viimastel aastatel on tulekahjudes hukkunute üldarv küll oluliselt vähenenud, ent hooletust suitsetamisest põhjustatud tulesurmade osakaal püsib endiselt kõrgel tasemel ega kipu erinevalt tulesurmade koguarvust kuidagi vähenema. Eelmisel aastal tulekahjudes hukkunud 69 inimesest koguni 34 kaotas elu hooletu suitsetamise tagajärjel.
Rahaliselt prognoosib siseministeerium, et isekustuvate sigarettide kasutusele tuleku järel väheneb tulekahjude tekitatud materiaalne kahju aastas kolme miljoni euro võrra.
Samas meenutas Laaniste, et peame arvestama sellegagi, et euroliidus ühtselt vastu võetav nõue ei puuduta Venemaad, kust tuleb Eestisse suurem osa siin müügil olevatest salasigarettidest. «Kuid me oleme oma arvutustes sellega arvestanud,» ütles Laaniste.
Suitsuärimehed paluvad riigilt vastutulekut
Veebruaris palus isekustuvate sigarettide osas riigilt leebemat suhtumist sigarettide maaletooja, kelle seisukohad on tekitanud ministeeriumides eri seisukohti.
Imperial Tobacco Estonia OÜ teatel soovivad nad tähelepanu juhtida sellele, et järgneva kaheksa kuu jooksul ei õnnestu vähem populaarsetest sigaretimarkidest kogu laojääki maha müüa ja seadus ei anna maaletoojatele võimalust sigarettidelt nendelt ettetasutud aktsiisi tagasi küsida. Seetõttu palub maaletooja eriluba allesjäänud sigarettide realiseerimiseks.
Samuti juhtis Imperial tähelepanu, et alates 2012. aasta 1. jaanuarist tõuseb taas sigarettide aktsiis, mistõttu tuleks vanade maksumärkidega sigaretid realiseerida hiljemalt 31. märtsiks.
Imperiali hinnangul on kaht suhteliselt lähestikust turupuhastamise kuupäeva keeruline järgida.
Nii palus ettevõte riigilt mõistvat suhtumist ja mitte kohaldada rikkumiste puhul sanktsioone.
Maaletooja tegi ettepaneku, et riik maksaks tagasi müümata jäävate sigarettide aktsiisi, mis leevendaks ettevõtetele muudatustega kaasnevaid kulutusi ja kahjusid.
Tubakatootjaid toetab kaudselt rahandusministeerium, mille seisukoht on, et alates 17. novembrist võiks jätkata nende vanade sigarettide müüki, mis on lubatud tarbimisse enne nõude rakendamist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on aga igasuguste kompromisside vastu, viidates kategoorilises vormis eurodirektiivile. (PM)