Buumi tipus börsile sööstnud Arco Vara korjas sealt elegantselt miljard krooni. Aastaga on aga kinnisvarafirma väärtus langenud üle seitsme korra ning ukse taga piilub salapärane ettevõtja, kes ilmselt pürib uueks peremeheks.
Võimuvõitlus räsib börsi staarlangejat Arco Vara
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvarafirma Arco Vara börsiletulek mullu suvel oli ülev ja suurejooneline. Suuromanikud ja nõukogu liikmed Arti Arakas ja Richard Tomingas tundsid end välklampide valgel kui noored staarid eurolaval – taustaks börsidebüüdi korraldaja SEB Enskilda juhi Henrik Igasta juhanpaadamlikud jutustused eesootavast peadpööritavast edust.
Aktsiad müüdi investoritele maha 38 krooniga tükist ning kokku saadi veel eufooriameeleolu nautinud börsilt miljard krooni. Nüüd, mil aktsia on väärt vähem kui viis krooni, ei varja konkurendid teatavat imetlust elegantse viisi suhtes, millega aktsiaturult «viimane loll raha» kokku rehitseti.
Salapärane Toomas Tool
Arcol võiksid seega ju olla suurepärased eeldused raskete aegade üleelamiseks? Ometi saab viimati võetud pangalaenu tingimustest välja lugeda, et usaldus Arco vastu on pangal üsna otsa lõppenud.
Nimelt laenas pank Arcole küll 200 miljonit krooni Laeva ja Tivoli projektide refinantseerimiseks, kuid lisaks kopsakale, enam kui kaheksaprotsendilisele intressile nõuti firmalt ka 150 miljoni krooni deponeerimist tähtajalisele hoiusele.
Meenutagem, et tänavu juulis kirjutasid ajalehed: «Toomas Tool ostis viis protsenti Arco Varast.» September: «Tooli osalus Arco Varas tõusis üle 15 protsendi.»
Arti Arakas, kes on võtnud eesmärgiks Arco omanikeringist väljuda ja raha oma investeerimisfirma Eften Capitali tarbeks kasutada, on aktsiaid Danske Banki konto kaudu jupphaaval müünud nii Toolile kui ka otse börsile.
Tallinna börsi pingsalt jälgivad eksperdid on veendunud, et «Tool toimetab midagi suurt». Küsimuseks jääb vaid, milline on ärimehe plaan.
Arakas ja Tool on ka omavahel aktsiaid edasi-tagasi liigutanud ning Tool on andnud suured ostuorderid sisse, kui Arco aktsia hind on hakanud viie krooni ligidusse langema.
Ilmselt pole keegi näinud kuulutusetulbal teadet, mis ütleks umbes nii: «Ostan küttepuid, odavamalt kui 2000 krooni ruumimeeter mitte pakkuda.» Kuid just sellise teate kleepis Arco börsiinvestorite virtuaalsele kuulutusetulbale möödunud nädalal, teatades, et soovib turult tagasi osta kuni 1,8 miljonit aktsiat, aga mitte odavamalt kui viis krooni tükk.
See teade tuli 7. oktoobril, kolm tundi pärast seda, kui aktsia hind esimest korda ajaloos alla viie krooni langes. Ajal, kui kinnisvarakontsern teenib poolaastaga üle 40 miljoni krooni kahjumit, mõjus tagasiostuteade teadlikumatele investoritele üllatavalt.
Arco rääkis aktsiate ostmisest töötajate motivatsioonipakettide tarbeks. Kuid tagasiostmisele, iseäranis tingimusega «mitte odavamalt kui...» näevad investorid loogilisemat seletust – kergitada aktsia hinda, et see ei langeks alla 5 krooni.
Närviline õhkkond
Miks tundub aga ühele, uueks peremeheks ihkavale ettevõtjale nii oluline hind viiest kroonist allapoole tuua, ning praegustele peremeestele vähemalt sama tähtis hinda sellest piirist kõrgemal hoida?
Tomingas kinnitas Postimehele, et nii tema kui nõukogu liige Hillar-Peeter Luitsalu on osa oma aktsiaid laenu tagatiseks pantinud. Laenu tingimused on konfidentsiaalsed, kuid seesugustes repotehingutes on üldjuhul nõue, et kui panditud aktsiate hind langeb alla teatud piiri, peab laenuvõtja kas lisatagatisi pakkuma või aktsiad müüki panema. Mitu Postimeest nõustanud asjatundjat on arvanud, et selleks kriitiliseks piiriks on just viis krooni.
Kui suurem hulk Tomingase ja Luitsalu aktsiaid peaks panga nõudel müüki tulema, jõuaks ilmselt Tooli kontrolli alla palju aktsiaid, mis müügisurve tulemusel oleks veelgi ahvatlevama hinnaga.
Tomingas ise nimetab seda fantaasiaks. «Et spekulatsioonid lõpetada, võin kinnitada, et minu Luitsaluga kahasse oleva repolaenu maht on sama hästi kui olematu ning meie und ja igapäevaseid majandusotsuseid see ei mõjuta.»
Ometi võib kauaaegne äripartner ja varasem suuromanik Arti Arakas, kelle Tomingas koos enda poole meelitatud Luitsaluga eelmise aasta lõpus firma juhtimisest kõrvale tõrjus, olla praegustele juhtidele vääriline vastane. Ilmselt teab Arakas suurepäraselt, kui palju ja millistel tingimustel on Tomingas-Luitsalu aktsiaid pantinud.
Võimalust, et Arakas, keda kuu aega tagasi nähti Tallinna kesklinnas restoraninurgas Tooliga midagi pingsalt arutamas, võib Tooliga kokku mängida, peab Tomingas õhust võetuks. «Segased ajad sünnitavad alati spekulatsioone ja torme veeklaasis,» märkis Tomingas. «Kuna mina ja Luitsalu usume tugevalt ettevõtte tulevikku ega hakka oma osalust vähendama või müüma, siis on kõik sellised spekulatsioonid alusetud.»
Reedel kuulus Luitsalule ja Tomingasele 43 protsenti Arco Vara aktsiaist, Tooli firma Freier Projekt osalus oli kasvanud ligi 16 protsendini.
Konfliktist Tomingase ja troonilt tõrjutud Arakase vahel räägivad aga nii Arco Vara töötajad kui ka kinnisvaraäris sees olevad inimesed. Firmas hakkas käärima mullu sügisel, kui kinnisvaraturul polnud mitte üksnes alanud hinnalangus, vaid tõeks hakkas saama kinnisvaraettevõtjate õudusunenägu – ostjate kadumine.
Niigi närvilises õhkkonnas hakkasid pinged üha sagedamini üle keema just pärast kontserni toonase juhatuse liikme Ivar Siimari lahkumist mullu septembris. Umbes samal ajal jooksis must kass läbi ka Arakase ja Tomingase vahelt. Riid päädis firma tegevjuhi Viljar Arakase ning suuromaniku ja nõukogu esimehe Arti Arakase lahkumisega. Järgnenud perioodi iseloomustavad töötajad kui tänini kestvat intriigide aega.
Tomingas pole tiimijuht, vaid üksik ärimees, kõlab kolleegide hinnang. Nii võitlevad juhid ülakorrusel kehvade tulemustega, kuid firmas ei tea üks keskastmejuht, mida teine teeb. See on muutnud õhkkonna närviliseks.
Arco investeeringutest tulnud suur kasum lubas mitmeid valdkondi seni ka ebaefektiivsena ülal pidada, kuid praeguses ärevas olukorras kardavad oma töökoha pärast paljud.
Varem põhipalgaga töötanud maaklerid on juba tööle vormistatud käsunduslepinguga ehk teisisõnu sõltub nende kuusissetulek ainult vahenduste arvust.
Tomingas kinnitab siiski, et ärevatest aegadest tingitud ümberkorraldused firmas pole midagi ülemäära dramaatilist. Tema kinnitusel on inimesi, kes on ettevõttes «head» just headel aegadel, kuid keerulises majandusolukorras peab firma töötajaid hoolikamalt valima. «Ilmselt lahkub inimesi veel, meie eesmärk on viia firma vastavusse praeguste oludega.»
Pooleliolevad majad
2005. aastal, mil kinnisvaraturg jõudsalt kosus, pälvisid Tomingas ja Arakas tähelepanu 3,5 miljoni krooniste Bentley luksusautode ostmisega.
Kas on asi ärevates aegades, kuid Tomingase villa ehituselt Meriväljal Ranna teel oleks kui tont töömehed peletanud. Seinad on kilega kaetud ja tööriistad kokku korjatud. Raido Rüütlilt kümne aasta eest ostetud krunt liikus, muide, mullu juulis, kuu aega pärast Arco Vara börsidebüüti, Tomingase hinge tagant tema elukaaslase Pille Panki nimele.
Ka teise suuromaniku Luitsalu uhke eramaja seisab peaaegu valminuna Viimsis Sääre teel. Välitööd oleks justkui suures osas lõpetatud, kuid seejärel ehitus hüljatud.
Maja ümbrus on rohtu kasvanud, isegi hoovilatern seisab küliti müüri peal, oodates paari-kolme kätepaari, kes ta püsti maasse torkaks.
Tomingase isiklik äriprojekt, Tallinna bussijaama naabruses Odra tänaval asuv büroohoone on Postimehe andmeil aga varjatult müügis. See tähendab, et City24st müügikuulutust just ei leia, kuid väidetavalt on seda müügiks pakutud mitmele ettevõtjale.
Ühe Postimeest konsulteerinud professionaalse investori võtab niisugune info mõtlikuks. «Ma arvan, et poole aasta pärast võivad firmas olla uued omanikud,» sõnab ta.