Tänavuse Nobeli majanduspreemia laureaadiks kuulutati eile ameeriklasest majandusteadlane Paul Krugman, kelle sõnul on ülemaailmse finantskriisi põhjustanud USA presidendi George W. Bushi valitsuse ebapädev poliitika.
Nobeli preemia pälvis Bushi kriitik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auhinnakomitee omistas kümne miljoni Rootsi krooni (ligi 16,3 miljonit Eesti krooni) suuruse preemia 55-aastasele Krugmanile teadustöö eest, mis aitab seletada, miks teatud riigid rahvusvahelises kaubanduses juhtrolli mängivad, vahendas Reuters.
Laiem üldsus tunneb Krugmanit ehk paremini aga ajalehe New York Times kolumnistina. Seal võtab ta alates 1999. aastast igal nädalal sõna, kusjuures viimasel ajal on kirjutised keskendunud Bushi administratsiooni poliitika kritiseerimisele.
Krugman väidab, et Bushi ind piiranguid tühistada ja lõtv järelevalve pankade üle aitasid vallandada praeguse panganduskriisi.
Teadlase veider päev
Saanud eile varahommikul teada preemia võitmisest, helistas ähmi täis Krugman esmalt oma naisele ja siis vanematele. «On olnud äärmiselt veider päev, aga veider heas mõttes,» ütles ta New York Timesile. «Ma pole suutnud veel endale kohvigi hankida.»
Kofeiinipuudus ei takistanud teda siiski pakkumast diagnoosi maailmamajanduse praegusele seisule. «See on hirmuäratav,» kommenteeris Krugman maailma aktsiaturgudel viimastel nädalatel valitsenud kaost. «Olen täna siiski vähem hirmunud kui reedel.»
Krugmani sõnul on praegune kriis sama tõsine kui Aasias 1990. aastatel. Ehkki maailmamajandus seisab silmitsi pikaaegse langusega, pääsetakse ilmselt täielikust kokkukukkumisest, usub Krugman.
Maailma juhtivad tööstusriigid leppisid nädalavahetusel kokku erakordsetes sammudes, et üleilmse majanduslanguse ohtu siiski vältida. Lubati ära hoida edasised pangakollapsid ja hõlbustada laenuraha liikumist pankade vahel.
Oma eilses arvamusloos New York Timesi veergudel kirjutas Krugman, et kriisi ohjeldamiseks ette võetud sammudest imponeerib talle enim Briti peaministri Gordon Browni kiire ja selge tegutsemine, mis annab silmad ette igale lääneriigile, sealhulgas USA-le.
Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia hinnangul on Krugman toonud üksteisele lähemale rahvusvahelist kaubandust ja majandusgeograafiat – kaht teadusvaldkonda, mida varem peeti kokkusobitamatuks.
Krugmani teooria põhineb eeldusel, et kaupu saab toota odavamalt, kui seda teha mastaapselt. Klassikalise kaubandusteooria järgi on riigid erinevad ja vahetavad üksteisega ka erinevaid kaupu. Krugman seevastu selgitab, miks kaubanduses domineerivad vähesed, üksteisega sarnased riigid.
Neil pole ainult sarnased tingimused, vaid nad ka kauplevad sarnaste kaupadega. Auhinnakomitee sõnul on üks selliseid riike Rootsi, mis nii ekspordib kui impordib autosid.
«Säärane kaubandus võimaldab spetsialiseerumist ja suuremahulist tootmist, mis tähendab madalamaid hindu ja tarbekaupade suuremat mitmekesisust,» seisab komitee avalduses.
Professor ülikoolis
Krugmani sõnul pole tema elu pärast preemia võitmist enam endine, vähemalt lähinädalatel. «Loodan, et kahe nädala pärast olen taas umbes seesama isik, kes ma varem olin,» ütles ta eile telefoni teel Rootsi televisioonile. «Usun, et tööd peab edasi tegema. Loodan, et see ei muuda asju liiga palju.»
Krugman töötab Princetoni ülikoolis majandusteaduste ja rahvusvaheliste suhete professorina. Sel semestril annab ta kraadiõppuritele kursust rahvusvahelisest rahapoliitikast, mis hõlmab ka praegust finantskriisi. Ülikooli kodulehe andmetel pole Krugmani aine aga kuigi populaarne – sellele on registreerunud vaid neli tudengit.
Nobeli majanduspreemia asutas 1968. aastal Rootsi keskpank, see ei kuulu Alfred Nobeli 1895. aasta testamendiga loodud preemiate hulka. Tegemist oli viimasega tänavu välja antavast kuuest Nobeli preemiast.
Paul Krugman
• Sündinud 28. veebruaril 1953. aastal
• Doktorikraad Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist (MIT)
• Princetoni ülikooli majandus- ja rahvusvaheliste suhete professor
• Pidanud loenguid lisaks MITile ka Londoni majandus- ja poliitikateaduste koolis ning Yale’i ja Stanfordi ülikoolis
• Kümnete raamatute ja sadade artiklite autor
• Kirjutab kaks korda nädalas New York Timesis kolumni, milles ründab Bushi välis- ja sisepoliitikat