Manfred Vainokivi väntab ootamatu nurga alt südamlikke, nostalgilisi ja humoorikaid dokumentaalfilme. «Valli baar», «Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan», «Nagu kärbeste sumin», kui nimetada vaid mõnda. Nüüd on tal tekkinud uus, ja tuleb tunnistada, parajalt riuklik idee – teha film sellest, kuidas me ENSV tagant varastasime. Või teisipidi – võtsime tagasi selle, mille riik oli varastanud meilt.
Selleks kutsub ta inimesi üles saatma ja rääkima oma lugusid – mida naljakam või pentsikum, seda parem. Tema enda lugu, või õigemini isa Aadu lugu, mis samuti filmi sisse rändab, kõlab Vainokivi jutustatuna nii.
Aasta oli 1969. Isa töötas kultuurikaupade baasis ja võitles enesele Vääna-Vitisse välja suvilakooperatiivi krundi. Paraku polnud suvila ehitamiseks raha. Selle eest ümbritses baasi territooriumi silikaattellistest müür, mille kivid sobisid ideaalselt vundamendiks.
Nii hakkas isa kivi kivi haaval seda uuristama. Saak rändas seljakotti ja seljakotis Vääna-Vitisse. Kuni müür ükskord päris lääpa vajus.
Siis läks ta juhataja juurde ja tegi ettepaneku, et müür on upakil, vaja maha lõhkuda ja uus ehitada. Ehitatigi, ja vanad kivid sõidutati mõistagi Vääna-Vitisse. Sellisel viisil kukkusid sel ajal ja hiljem kokku sajad müürid – viimasena 1989. aastal Berliini müür.
Vainokivi usub, et selliseid jutte on väga palju, vist kõigil, kel vanust üle 40. Tõukegi sai ta neid juhuslikult pealt kuulates, ühel juubelil, kus võeti viina ja hakati hooplema.
Üks ütles, et suutis koju tassida selle, teine vastas, et see pole midagi, tema vinnas ära hoopis tolle.
Vahemärkuse korras – sellist humoorikat üksteise kallal aasimist tuleb Vainokivi filmides sageli ette, kas või Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjani vahel.
Filmi idee on välja tuua paradoks – see, kuidas NSV Liitu ühtpidi varastati ja teistpidi õõnestati. Vainokivi ise ütleb, et see oli nagu mõisalt võtmine. Mõis võttis sinult, sina võtsid tagasi.
Kuni ühel hetkel mõisaid enam ei olnud, nagu ka NSV Liitu.
Oma loo võid saata aadressil Filmivabrik, Kunderi 8a, 10121 Tallinn ja filmivabrik@filmivabrik.ee või rääkida telefonil 516 3641. Mina rääkisin enda oma juba ära, eks hiljem ole näha, kas see ka filmi sisse jõuab.