Riigilõivude tõstmise taga on vaid soov riigikassat täita
Juhtkiri: hullus ARKis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis sest, et riigilõivuseaduse paragrahv 4 ütleb, et riigilõivumäär kehtestatakse kulupõhimõttel ehk lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest, kui juba sama seaduse pügal number viis teatab, et johtuvalt toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitikast lähtuvalt, võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt.
Ehk teisisõnu: kui riigieelarves haigutab auk, võib näiteks sõidueksami eest lõivu küsida mis tahes laest võetud arvu jagu ega pea arvestama reaalsete kuludega. Huvitav, kuskohas siin on õigustatud ootuse klausel, mida valitsustegelased on nii mõnegi oma valimislubaduse muutmisel peaargumendina nimetanud. Kas riigilõivu tasuval kodanikul pole õigus eeldada, et tema makstav summa on mõeldud vaid tehtavate toimingute kulude katmiseks, mitte ei lisata sinna nn raskete aegade intresse?
Kui seni tuli näiteks sõiduki registreerimise eest välja käia 1000, siis uue eelnõu järgi 1900 krooni. Soovid autoeksamile registreeruda, käi varasema 80 krooni asemel lagedale 400 krooni. Teist sama palju teooriaeksami vastuvõtmise eest (seni 300 krooni). Tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatuse hind kerkib seniselt 750-lt tuhandele kroonile. Liiklusregistri ja välismaalaste seaduse alusel tehtavate toimingute puhul pole eriti punkti, kus lõiv ei kerkiks. Ent riigieelarve on tarvis täita ja 150 miljonit lisakrooni tuli kuskilt leida.
Reformierakondlasest riigikogulane Jürgen Ligi ütleb nii: «Need kroonid ei lähe kuhugi hundi kurku, kõik lähevad riigi kätte, kes siis lahendab nendega ka sotsiaalseid probleeme.» On raske poliitikule ses osas vastu vaielda, et tänu lõivu tõusule saavad ehk samal tasemel või loodetavasti pareminigi elada need, kel niigi raske. Ent see on kõige ehtsam demagoogia.
Valitsuserakonnad, kes aasta eest uskumatuna näinud helesiniseid lubadusi jagasid, pidid ja peavad kahtlemata leidma kohti, kust saada raha eelarveaukude lappimiseks. Ja võtta tuleb ju neilt, kel on. Kuigi võib ka küsida, kas noor, kel tarvis juhiluba selleks, end ära elatada, on siiski see, kellelt «külma kõhuga» maksu koorida.
Hiilivad hinnatõusud on need kõige hullemad. Otseselt igaüht need ei puuduta, kuid kaudselt küll. Mis on sõidueksami andmise juures kallimaks muutunud? Auto registreerimisel?
Soodustuste kaotamise, maksude tõusuga tegelikult võtab riik tuleval aastal oma kodanikelt kamaluga raha. Ses osas tõenäoliselt midagi ei muudeta. Seega jääb vaid soovitada: tehke oma riigilõivu nõudvaid toiminguid veel tänavu!