/nginx/o/2010/11/28/474422t1h88b8.jpg)
Sõrves II maailmasõja aegset lahingumoona otsivad isehakanud arheoloogid panevad Lääne-Eesti pommigrupi juhi hinnangul inimesi ohtu, kuna ei teata väljakaevatud mürskudest sageli päästeametile.
Militaararheoloogid seavad Sõrves inimesi ohtu
20. aprill 2011, 07:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Metallidetektoriga ringi liikuvad militaararheoloogid võtavad leiukohast ära kõik väärtusliku, kuid jätavad näiteks ohtlikud mürsud pärast väljakaevamist maapinnale,» kirjeldas Lääne-Eesti päästekeskuse pommigrupi juhataja Janek Sõnum, kirjutas Meie Maa. «Kõige halvem ongi see, et meile sellest teada ei anta, kuigi tegu on otsese seadusrikkumisega, sest lõhkeaine või lahingumoona leidmisest on kodanikud kohustatud teatama - vastasel juhul ähvardab neid rahatrahv või kuni viieaastane vabadusekaotus.»
Ilmselt oma tegevust, isikut ja leitut varjata üritavad metallidetektoritega harrastusarheoloogid ei võtagi seetõttu päästjatega ühendust ja nii jääb ohtlik lahingumoon tihti vabalt metsa lebama, sest mürsku kaasa vedada oleks ohtlik ja selle kodus hoidmine seadusevastane.
«Igal juhul on laskemoona metsa jätmine vastutustundetu tegevus, sest mõni leidja võib neid kasutada näiteks ka kuritegelikul eesmärgil,» lisas ta.