Türgi võimud alustasid riigi idaosas Karsi linnas asuva hiiglasliku monumendi lammutamist, mis on pühendatud suhete parandamiseks Armeeniaga.
Türgi ja Armeenia leppimise monument lammutatakse
26. aprill 2011, 18:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgi ja Armeenia piiri lähedal asuv 30-meetri kõrgune skulptuur kujutab kahte teineteise poole pöördunud inimfiguuri. Üks nendest pidi teisele ulatama lepituseks käe, kuid vaidluste tõttu ei jõutudki seda ei kunagi monumendile lisada, vahendas BBC.
Inimsuse kujuks nimetatud türgi skulptori Mehmet Aksoy taiese lammutamiseks kulub kuni kümme päeva, kuid paljud kultuuriinimesed on avaldanud meelt selle vastu.
Üks inimfiguuridest on pealtnägijate sõnul aga juba maha lammutatud. Seejuures alustati monumendi lammutamist päeval, mil armeenlased meenutasid Osmani impeeriumis tapetud kaasmaalasi.
«Mul on Türgi nimel väga, väga kahju,» lausus uudisteagentuuri Anatolia vahendusel Aksoy, kes võrdles selle lammutamist 2001. aasta märtsis Afganistanis õhitud buda kujude hävitamisega, mille pani toime Taliban.
«Nad võivad selle lammutada, aga meie teeme selle uuesti,» lisas autor, kelle sõnul on monumendi lammutamine häbiväärne ühele Euroopa Liitu pürgivale riigile.
Türgi peaministri Tayyip Erdogan nimetas jaanuaris monumenti veidraks ehitiseks, mis varjutab lähedalasuvat 11. sajandist pärinevat pühakoda. Skulptuuri lammutamise kiitsid heaks ka kohalikud poliitikud, kes kuuluvad Erdoganiga samasse parteisse.
Võimude väitel rajati monument ebaseaduslikult, kuna ajaloo- ja loodusmälestiste poolest tuntud piirkonda ei tohi uusi rajatisi püstitada. Erdogani sekkumist monumendipoliitikasse näevad paljud poliitikaanalüütikud aga sammuna, mille eesmärgiks on kindlustada juunis Türgis toimuvatel valimistel oma positsioone.
Türgi ja Armeenia vahelises dialoogis on endiselt komistuskiviks Osmani impeeriumis aset leidnud tapatalgud. Kõige süstemaatilisemalt toimus «armeenia küsimuse» lahendamine 1915.-1916. aastal Väike-Aasias, kus väidetavalt hukkus 1,5 miljonit armeenlast.
Osmani impeeriumi varemeile rajatud ilmaliku Türgi vabariigi valitsus eitab aga genotsiidi, väites, et hukkunud olid sõjakaose ohvrid ning nende hulgas surid ka paljud süütud islamiusulised türklased, kelle tapmisele armeenlased ja venelased kaasa aitasid.
Mustafa Kemali, rohkem tuntud kui Atatürki ehk türklaste isa, loodud revolutsioonilise Türgi vabariigi ametliku ajalookäsitluse kohaselt toimus Esimese maailmasõja ajal ja selle järel endiste Osmani impeeriumi riikides rahvusgruppide vaheline vaenutegevus, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.
Mitmed riigid nagu näiteks Prantsusmaa ja Kanada on ametlikult nimetanud armeenlaste vastu suunatud vägivalla genotsiidiks. Türgi vankumatusest ajaloo küsimuses annab märku aga asjaolu, et võimud on riikidest, mis on tunnistanud armeenlaste langemist genotsiidi ohvriks, oma suursaadiku tagasi kutsunud.