1. maist ei vaja eestlased Saksamaal tööle minekuks tööluba. Paraku ei oska eestlased Saksamaal töö saamiseks enamasti piisavalt saksa keelt. Ka palgad pole seal alati motiveerivad.
Saksamaa tööturg avaneb keelt oskavatele eestlastele
27. aprill 2011, 07:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma viiks hommepäev 600 Eesti meditsiiniõde Saksamaale,» ütleb Saksa töövahendusfirma HR Factory esindaja Eestis Jan Rehberg, aga lisab kohe: «Kui neid ainult kuskilt võtta oleks.» Seega, Saksamaa poolt on nõudlus Eesti töötajate järele olemas. Ja kui mõne päeva pärast,
1. mail avaneb Saksamaa tööjõuturg Ida-Euroopa riikidele lõplikult (tööluba pole enam vaja), kaovad viimasedki juriidilised takistused Euroopa suurimasse majandusruumi tööle minemiseks. Ometi suurt eestlaste voolu Saksamaale kiiresti ja kohe oodata pole.
1. mai on Euroopa Liidu tööjõuturu jaoks märgilise tähtsusega, sest pärast seda kuupäeva pole enam ühelgi liikmesriigil õigust 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riikide kodanikele oma tööturule sisenemisel piiranguid kehtestada. Lisaks Saksamaale puudutab see Austriat, Šveitsi, Liechtensteini ja Maltat.
«Viimasel ajal on huvi Saksamaal, Austrias ja Šveitsis töötamise vastu mitmekordselt suurenenud,» tunnistab töötukassa juures Eurese töövahendusvõrgustikus Saksamaa-suunalist tegevust koordineeriv Olga Boltovskaja. Küsitakse kõike. Kuidas Saksamaale tööle saab? Millised on palgad?
Kui sotsiaalministeerium uuris eestlastelt hiljuti, kas nad tahavad töötada välismaal, vastas jaatavalt 77 000 inimest. Konkurentsitult oli esikohal Soome, kuhu soovis tööle minna ligi pool vastanutest. Saksamaa peale mõtles umbes 4600 inimest – arvestades, et tegu on Euroopa suurima riigiga, polegi see number eriti suur. «Kui Eesti astus 2004. aastal Euroopa Liitu, tahtsid paljud, eriti venekeelsed inimesed, Saksamaale minna,» kommenteerib Eures Eesti teenusejuht Marta Traks. «Kuid siis jõudis reaalsus kohale, et Saksa tööturg jäi (veel mõneks ajaks) lukku.»
Vahepealsetel aastatel jäi Saksa suund soiku. Pole olnud ka firmasid, kes inimesi Saksamaale tööle vahendaks. Näiteks töövahendusfirma Makri Personell juht Marko Viidemann ütleb, et neil oli mõni aasta tagasi plaan Saksamaale ehitustöölisi vahendada, kuid see jäi katki just keeruliste juriidiliste ja bürokraatlike nõudmiste tõttu.
Muidugi ei tähenda see, et Saksamaale poleks üldse inimesi läinud. Töövahendusfirma Staff Consulting juhataja Ave Nermann ütleb, nemad on aidanud alates eelmisest aastast mõnel Eesti arstil Saksamaale tööle saada. «Neid pole palju, vaid mõned üksikud,» lisab Nermann.
Nüüd, Saksa turu avanedes ja inimeste teadlikkuse tõusuga, tekib ilmselt juurde ka vahendajaid ja võimalusi.
Eelkõige on Saksamaal väga suur tööjõupuudus meditsiinisektoris. Kui Eesti tööportaalides surfata, leiab palju pakkumisi arstidele Saksamaale tööle minekuks. Samasse ooperisse kuulub ka loo alguses Jan Rehbergi välja käidud pakkumine viia 600 meditsiiniõde Saksamaale. Minemisel on aga esimene ja peamine takistus keeleoskus.
Saksamaa on keele mõttes palju rangem kui näiteks Holland või Norra, kus saab töötada ka kohalikku keelt valdamata. «Ainult suurtes rahvusvahelistes korporatsioonides võib töökeel olla osaliselt inglise keel,» ütleb Rehberg.
Aeg-ajalt, kuid üsna harva võib leida lihttöid, kus keeleoskus pole ehk nii vajalik. Näiteks märtsis kandideeris Eures Eesti kaudu 130 inimest Saksamaale maasikakorjajateks. «Kampaania oli tehtud koostöös Saksa tööturuametiga,» räägib Eurese siinne juht Marta Traks. «Aga see oli ka väga erandlik, kuna keelenõue oli madalam.»
Saksa tööturg on ka väga korporatiivne ja raskesti ligipääsetav. Palju on erinevaid nõudmisi sertifikaatide ja kutsetunnistuste kohta, mis teevad tööle saamise raskeks isegi spetsialistidele. Ka palgavahed võivad olla üllatavalt suured. Kui arst saab pärast maksude tasumist kätte 5000 eurot, siis meditsiiniõde näiteks alates 900 eurost – see polegi rohkem kui Eestis. «Ma võin öelda, et Saksamaa vajab Ida-Euroopa meditsiiniõdesid, aga kui mina oleksin eestlane, siis ma küll selle palga peale sinna ei läheks,» tunnistab Jan Rehberg, ise sakslane ja töövahendaja.
Töötukassa töövahendusvõrgustiku Eures tööturu nõustaja Saksamaa suunal Olga Boltovskaja: Palgad on vahel üsna madalad
Viimasel ajal on mitmekordistunud nende inimeste hulk, kes küsivad meie käest, kuidas Saksamaal, Austrias ja Šveitsis töötada. Enamasti otsitakse lihttöid, sest saksa keelt osatakse kas algtasemel või üldse mitte.
Saksamaa puhul tuleb aga arvestada sellega, et tööandjad räägivad saksa keeles ja keeleoskuseta on seal väga raske töötada. Põllumajanduses võib veel aeg-ajalt leida tööd ka saksa keelt oskamata, aga juba hotellitöös, näiteks toateenindajana, mis pole ju mingi spetsialisti töö, eeldatakse saksa keele oskamist.
Kui inimene soovib Saksamaal tööd otsida, siis soovitan Eurese portaali, aga ka Saksamaa tööturuameti kodulehte. Nendes kohtades saab otse kandideerida, vahendajaid pole vaja. Enne sõitmist tasub loomulikult kõik veel kord üle kontrollida. Kui tekib küsimusi, võib alati meie käest nõu küsida, me saame tööpakkumiste ja tööandjate tausta kontrollida.
Saksamaa ei ole mingi imemaa, kus kõik palgad on väga kõrged. Näiteks praegu on meil tööpakkumine, kus otsitakse Saksamaale vanainimeste hooldajaid – kuupalk, kui maksud maha arvata, on 800 eurot – Saksamaa elukallidust arvestades pole see kõrge.