Lang: kultuuriasutusi on liiga palju

Heili Sibrits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval kogunes osa Eesti Kultuuri Koja liikmetest Telliskivi loomelinnakusse, et teha vahekokkuvõtteid kahel kuul tehtust  ning kuulata kultuuriminister Rein Langi.
Teisipäeval kogunes osa Eesti Kultuuri Koja liikmetest Telliskivi loomelinnakusse, et teha vahekokkuvõtteid kahel kuul tehtust ning kuulata kultuuriminister Rein Langi. Foto: Margus Mikomägi

Eesti Kultuuri Koda kuulas sõbralikus ja mõistvas õhkkonnas üle vastse kultuuriministri Rein Langi, kes küll suuri lubadusi ei andnud,  kuid kelle arvates on Eestis kõikvõimalikke kultuuriinstitutsioone hirmus palju.



Vahetult enne vabariigi sünnipäeva asutatud Eesti Kultuuri Koda pidas Telliskivi loomelinnakus esimesi vahekokkuvõtteid tegeva koosoleku, kuhu oli palutud ka kultuuriminister Rein Lang.

«Mida te siis teada tahate?» kõlas kõnepuldis sõbralikult naeratava Rein Langi küsimus pärast kultuurikoja loomise tunnustamist. Nii tuligi Langil napi 68 minutiga põhjendada kärpeid kultuurisektoris, otsida võimalusi kultuuriprojektide pikaajaliseks rahastamiseks ja ka arutada vabakutseliste ravikindlustuse probleeme.

Põletavaimaks teemaks endise Kalinini tehase vägagi räsitud ilmega saalis oli Eesti Kultuurkapital – soovib ju kulka nõukogu, mille esimehe toolil istub Rein Lang, kinnitada juunis toimuval koosolekul uued arengusuunad. Nii tuligi Langil talle eraldatud ajast üsna suur hulk minuteid kulutada kulka probleemidele.

Hetkeseisu kommenteerides tunnistas minister, et olukorras, kus maksude alalaekumise tõttu vähenes riigi rahaeraldus, päästis kulka mitmeid projekte ja ka riigiasutuste eksistentsi. «Nii ei peaks see aga olema,» kinnitas Lang.

Langi arvates ei peaks minister olema kulka nõukogu esimees, sest see võib tekitada huvide konflikti. Kuid nõukogu esimehe kohast loobumiseks tuleks muuta seadust, see aga võrdub Langi sõnul Pandora laeka avamisega.

Närused palgad

Lang kinnitas, et ei näe kulkat kultuuriministeeriumi käepikenduse ega hädade lahendajana. «Lõppkokkuvõttes, kui jääb finantseerimata mingi riikliku asutuse tegevus, jääb see lihtsalt finantseerimata, ega sellest päike ei kustu. Aga kui loovust pole, sest seda ei saa rahaga toetada, on olukord kehvem,» väitis Rein Lang kõnepuldist.

Kultuurikoja koosolemist juhatanud Peeter Jalaka kommentaari peale, et tegu on väga kõva avaldusega, teatas Lang: «Vaatame tõele näkku: meil on kõikvõimalikke kultuuriinstitutsioone hirmus palju ja osas neist töötavate inimeste palgad täiesti närused. Ainult nendest töökohtadest pensionile lahkuv põlvkond on valmis selle palga eest töötama. Järgmine põlvkond naerab kultuuriministeeriumi välja. Kui tahaksime tulevikus samade struktuuridega jätkata, siis peaksime saavutama umbes 30-protsendilise või isegi suurema palgakulude kasvu.»  

Turumoonutustele lõpp

Riigi ja erasektori konkureerimist teatud juhtudel peab Lang aga paratamatuseks. Põhjenduseks tõi ta eraisikute vabaduse tegeleda sellega, mis parasjagu huvi pakub. Aga riigi kohustus on tagada kultuuri ja keele säilimine. Kogu kultuuriraha kodanikuühenduse turule laskmist pidas Lang ebamõistlikus, sest ühel hetkel võib kodanikuühendusel huvi raugeda ning siis peaks riiklikud institutsioonid uuesti looma. Langi sõnul tuleks aga lõpetada tõelised turumoonutused.

«Et me pidevalt finantseerimine ühte asutust, kelle tagasiside ühiskonda on küsitav ja kes tegelikult pärsib eraettevõtluse arengut, tuleks küll ära lõpetada,» väitis Lang kindlalt. «Ma ei hakka avama neid kohti, kus see praegu nii on.»

Kultuurikoja kõige tulisem arutelu läks lahti arhitekt Ülar Marki tõstatatud küsimusest, et mil viisil on Langil plaanis ergutada erasektorit kultuuri spondeerima.

Erisoodustusmaksu üle võib Langi arvates küll vaielda – et kas teatud organisatsioonidele rahaülekanded peaksid olema käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena või mitte. «Tegelikult on küsimus väärtushinnangutes. Sporti toetavad Eesti ettevõtted hirmsat moodi ja kõikvõimalike meetoditega. Miks seda ei teha kultuuriürituste puhul, on jällegi miljoni dollari küsimus,» sõnas Lang.

Investeerimispankur ja Sõpruse kino ellu äratanud Indrek Kasela tõdes, et kuna maksupoliitikat pole riigi tasandil plaanis muuta, aga lisaraha on vaja, peaks riik otsima muid võimalusi. «Näiteks raha, mis istub ettevõtete arvetel, kuna omanikele raha välja maksmine on maksuseaduste järgi paratamatult väga kallis,» pakkus Kasela omalt poolt välja.

«Istudes Eesti mõistes kümne mitte kõige väiksema ettevõtte nõukogus, võin öelda, et nõukogude juhtkondade tasemel on kõik väga väsinud spordi toetamisest,» mainis Kasela.

«Kultuuri tahetakse toetada. Eriti puudutab see välisomanduses olevaid ettevõtted. Neil on selge poliitika, kuidas toetada kultuuri, ja neid otsuseid ei tehta Eesti tasandil. Ma räägin siin näiteks SEB pangast, Swedpankist, Eesti Telekomist, kelle miljardid sõna otseses mõttes vedelevad arvel ja nad ei saa selle rahaga midagi teha, kuna riik ei tule neile vastu.»

Sport on Kasela meelest saanud toetust seetõttu, et seal on olnud oluliselt agressiivsemad ja võimekamad küsijad. Spordis on väga tugev mänedžeride kiht, keda kultuurivallas pole seni olnud.

«Viimaste skandaalide vari annab õigustuse saata spordimänedžerid ukse taha. Kultuuri tahetakse toetada,» kinnitas Kasela, kelle sõnul tuleks sponsorkraanide avamiseks riigil teha mõned muudatused. Näiteks taastada enne majanduskriisi kehtinud kord, et valitsus kinnitas korra aastas MTÜde nimekirja, keda ettevõtted said tulumaksuvabalt toetada.

Vana süsteemi ei elustata

«Kui sinna nimekirja kantud inimesed oleksid sada protsenti ausad ja see raha läheb õigesse kohta, siis mis võiks valitsusel selle vastu olla,» ütles Lang vastuseks. «Aga nagu näitas praktika, sattus sinna kõikvõimalikke uskumatuid asutusi, kellel pole kultuuriga ja selle finantseerimisega mitte miskit pistmist,» lisas minister, jättes vaatamata korduvale küsimisele riigipetjate nimed enda teada. «Selge on see, et sellises vormis olukord ei jätku. Kas loome mingi uue vormi sponsorluse stimuleerimiseks, see on arutamise koht. Vanal kujul kindlasti ei hakka seda tegema,» kinnitas Lang.

Seega ei andnud Lang kindlat vastust, kuidas ta ministrina innustab firmasid kultuuri toetama. Tema arvates on siinkohal suur töö teha ka kultuuriinimestel endil, eelkõige kultuurimänedžeridel, et muuta kultuurivaldkond atraktiivseks.

Selget vastust ei saanud Lang pakkuda ka teisele teravale küsimusele: kuidas lahendada vabakutseliste tervisekindlustuse probleem? Praegu maksab vabakutseline oma töö pealt küll sotsiaalmaksu, kuid tal pole õigust tervisekindlustusele. Minister lubas probleemiga tegeleda ning lahendusi otsida, nagu ka spondeerimise, kultuuriprojektide pikaajalise rahastamise ja kulka küsimuses.

«Niikaua kui mina olen selles ametis, pean ma Eesti Kultuuri Koda kõige olulisemaks koostööpartneriks,» lausus minister avakõnes, koosoleku lõpus aga pressis Peeter Jalakas kõikide kokkutulnute ees temalt välja lubaduse kohtuda kultuuriinimestega või vähemalt Eesti Kultuuri Koja juhtkonnaga regulaarselt.

Väljavõtted 3. mail toimunud Eesti Kultuuri Koja ja minister Rein Langi kohtumisest

• Hääl saalist: Ma püüan sinu jutu peale praegu endale ette kujutada «Luikede järve», EMT logo luikede kõhu peal.

Lang: Minu jutu peale? Ma vastasin küsimusele.

Hääl saalist: Et kultuuril on samad võimalused mis spordil.

Lang: Õiguslikult on samad võimalused. Loomulikult pole see mõistlik.  

• Jaak Allik: Koalitsioonilepingus on punkt, kus räägitakse tulumaksuvabastuse lae alandamisest. Kas see ähvardab ka sponsorlust, et veel vähem võib anda sponsorlust?

Lang: See vastab tõele. Täna on selleks 50 000, rahandusministeerium tahab seda 30 000 peale tuua.

Allik: Siis on see veel väiksem võimalus sponsorluseks?

Lang: Praktiliselt küll.

• Tiina Lokk: Jõuame sinna, et pole inimest, pole probleemi!

Lang: Tuleb aru saada ka rahandusministri loogikast.

Peeeter Jalaks: Aga sina oled kultuuriminister.

Lang: Pakkuda võib mitmeid mehhanisme. Selge on see, et sellises vormis olukord ei jätku. Kas loome mingi uue vormi sponsorluse stimuleerimiseks, see on arutamise koht. Vanas vormis kindlasti ei hakka seda tegema. Ma mõistan frustratsiooni. Arvatakse, et kuskil on tohutud rahalaevad, mis hakkavad liikuma, kui luuakse riiklik nimekiri organisatsioonidest, kellele võib raha kanda. Mina ei usu seda.

Indrek Kasela: See pole ainuke meetod, aga see oleks lihtsasti saavutatav.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles