Jüri Arrak: Kadrioru pargist ja puudest

, kunstnik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanameister Jüri Arrak kuulab mitmesugust muusikat.
Vanameister Jüri Arrak kuulab mitmesugust muusikat. Foto: Peeter Langovits.

Meie linnas on välja kuulutatud õige ja vajalik loosung «Roheline Tallinn». Kuid selle kohal ripub juba mitu aastat kirves ja ootab aega, millal saab puid raiuda, mitte üksikuid, vaid sadu puid Kadrioru pargist. Plaanis on Kadri­oru park 2018. aastaks, pargi 300. sünnipäevaks, välja ehitada umbes sellisel kujul nagu Vene keiser Peeter I seda 18. sajandil näha tahtis. Seepärast on kavas maha saagida mitusada puud Kadrioru lossist trammiteeni ja nende asemele rajada barokkstiilis park.



Enne Teist maailmasõda tehti pargis ulatuslikke ümberkorraldusi ja looduspargi lossipoolne osa ümbritseti raudaiaga, mis on suuremalt jaolt siiani alles.


Teen kompromissettepaneku, mis peaks rahuldama nii barokkpargi soovijaid kui looduspargi säilitajaid. Asendatagu praegune raudaed lossi stiiliga sobiva kiviaiaga, nagu juba ongi tehtud väravaavadega aia lossipoolses otsas. See ala, mis jääb aia sisse, kujundatagu barokkstiilis pargiks, et lossi ees ja taga oleks lossi stiiliga kooskõlas aed.



Sellega seoses tuleks samuti puid maha saagida, kuid võrratult vähem; ja selle osa pargist, mis ulatub aiast kuni trammiteeni, võiks kujundada looduspargiks, kusjuures olemasolevad kraavid puhastada ja täita veega, üle kraavide rajada sillakesed, paar purskkaevu, põõsad ja hooldatud puud, rõhutan – hooldatud puud, sest praegu on see alumine aed metsistunud ja hea, et sügisel veel lehti riisutakse.



Võib-olla tahetaksegi näidata, et park on tihe, pime, puud haiged, viletsad ja parem võtame need maha ning teeme asemele keiserliku barokkpargi, olgugi et meie kliimas barokkpark ennast ei õigusta ja tema rajamine ning hooldamine on väga kulukas.



Kordan, minu kompromissettepanek on, et tänu barokkstiilis lossile võib väiksem barokkpark lossi ees olla ning sellisel juhul jääksid kõrvuti kaks erinevat pargikujundusstiili, lossile sobiv ümbrus ja looduspargis ka koht lindudele, oravatele. Looduspargi puud on ka suurimad hapnikutootjad saastunud linnaõhus.


Lõpetuseks rõhutan: järgigem ilusat loosungit «Roheline Tallinn», puud on meie sõbrad, mitte vaenlased!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles