pangad on oma kliente tüssanud
Juhtkiri: pikk rubla
24. oktoober 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Me tahame oma raha tagasi, ütles kunagine Briti peaminister Margaret Thatcher. Raha ta toonaselt Euroopa Ühenduselt sai, nüüd oleks vahetuskursiga kliente tüssanud pankadel vähemalt aeg ka laenuintressi langetada.
Maksumaksjate liit juhtis juba mullu veebruaris avalikkuse tähelepanu sellele, et pangad konverteerivad kroone eurodeks Eesti Panga kursist erineva kursiga, mistõttu inimesed deklareerivad tuludeklaratsioonis intresse vähem, kui nad tegelikult on tasunud. Maksuamet probleemi ei näinud. Finantsinspektsioongi ütleb, et laenuklientide tüssamine pole nende rida, sellega peab tegelema tarbijakaitseamet. Eesti Pank on vait.
Tarbijakaitseamet tahab pankadelt 29. oktoobriks vastust, millal ja kuidas hakkavad pangad seadusi järgima, et siis selle pealt otsustada, kas võtta kohtutee jalge alla või mitte. Sest just kohus saab olla see, mis panku natukenegi võiks hirmutada. Kuigi ühe inimese aastane võit ümberarvutustest on ehk paarisaja krooni ringis aastas, ulatuks kogulöök pankadele kümnetesse miljonitesse kroonidesse.
Tarbijakaitse hinnangul teenivad pangad konverteerimistegevuse pealt kasumit üle 20 miljoni krooni aastas. Kusjuures tuleb tähele panna, et tarbijakaitseamet on juba aasta otsa üritanud panku leebete märgukirjadega korrale kutsuda. Kuid miski ei aidanud, klientide tüssamine jätkus ja ebaausad rahavood üha kuhjusid. Kõik nagu hane selga vesi. Nüüd siiski terendab pankadele kohtukull.
«Pankade varade suurus võrrelduna Eesti riigiga ei tähenda midagi, pigem peaks pangad mõtlema, kas riigiga tasub kohut käia, sest pangad müüvad ju usaldust,» ütles Postimehele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske.
On mõneti Eestile iseloomulik, ent samas irooniline, et samal ajal kui mujal maailmas aitab riik finantskriisi jäänud panku, on Eesti riik valmis pangad kohtusse kaebama. Ülemaailmse finantskriisi taustal, kui võtmesõnaks on usaldus, on enam kui kummastav, et pangad ajavad endiselt taga pikka rubla ega hooli oma klientidest. Kõige vähem vajame praegu mingit paanikalainet pankade suhtes.
On võimalik, et asi jõuab kohtusse, kuid pankadel jääb alati üle ka muud moodi taastada usaldus oma klientide vastu, olgu selleks siis kas või laenuintresside langetamine. Pall on nende väljakupoolel.
Ning kogu pangandusskandaal on üks järjekordne põhjus, miks riik peaks tegema kõik võimaliku ja võimatu, et Eesti läheks võimalikult kiiresti eurole üle.