Pereema Mailis Reps leidis eile riigikogus majandus- ja ettevõtluseteemalise arutelu kuulamise kõrvalt aega näputööga tegeleda. Sel ajal kui parlamendi majanduskomisjoni juht Urmas Klaas riigile tähtsal teemal puldis kõnet pidas, kleepis nooruke saadik Rimi kampaaniakleebiseid paberile.
Nõks on selles, et iga sajakroonise ostu eest saab keskusest ühe kireva kleebise, ja kui neid on poolsada täis, saab šampanjapokaalid kauba peale. Pildilt on näha, et Kalle Laaneti pinginaabril Repsil on 18 kleebist juba olemas.
Reps selgitas Postimehele, et pika istungi käigus korrastas ta ka sahtleid ja oma pabereid. «Oli väga sisukas ja huvitav debatt, mida ma kõik need neli tundi jälgisin,» märkis ta. Reps lisas samas, et fotograafidel pole keeruline teha istungil pilte ka näiteks haigutavatest saadikutest.
Erinevalt Repsist ei jätkunud aga paljudel saadikutel kannatust tundidepikkuseks veninud majandusarutelu lõpuni kuulata. Enamik riigikogulasi oli Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadusprodekaani professor Urmas Varblase ettekande ajaks saalist lahkunud.
Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman kutsus eile riigikogus esinedes alustama otsustavalt haridussüsteemi reformimisega, sest vastasel juhul tekivad kümmekonna aasta pärast suured probleemid haritud tööjõu saamisega.
«Meie kandev ettepanek on, et üle terve Eesti oleks põhikool ühtluskool, et igas vallas oleks võrdsed võimalused. Koolivõrk tuleb korrastada. Kodu lähedal peab kogu riigis saama võrdselt kõrge tasemega põhiharidust,» kinnitas Luman.
«Kui me vaatame praegu eri valdade põhikoole, siis tase erineb ju kohutavalt. Kõige tugevamate põhikoolide ja kõige nõrgemate põhikoolide vahel haigutab kuristik,» tõdes ta.
Diplom või rämpsvõlakiri
Lumani sõnul pole Soome Nokia mitte Nokia telefon koos oma süsteemidega, vaid selle sünnitanud Soome haridussüsteem, mis on targasti lahendatud. Ta tunnistas, et praegused statistilised uuringud ja aruanded näitavad Eesti õpilaste head, üle keskmise taset.
«Ühiskonna toimimiseks on vaja heade kutseoskustega töötajaid. Praegune haridussüsteem ei toimi ühtse tervikuna ja ühtse eesmärgi nimel, vaid valmistab ette äärmusi, kandev keskkiht on aga kokku kuivamas,» muretses Luman.
Ta pidas kahetsusväärseks, et 70 protsenti noortest läheb hankima kõrgharidust ajal, kui 50 protsenti töökohtadest eeldab kutsehariduslikku ja 25 protsenti rakenduslikku ettevalmistust ning 25 protsenti akadeemilist kõrgharidusõpet.
Luman oli ülikriitiline ka akadeemilise maastiku suhtes, nimetades absurdiks, et praegu saab akrediteeritud kõrgharidusliku õppekava järgi õppida enam kui 30 õppeasutuses.
«Maailmamajanduse hetkeseisust õppides tuleks kiiresti teha midagi selleks, et Eestis välja antud kõrgharidust tõendavad dokumendid ei osutuks osaliselt n-ö rämpsvõlakirjadeks,» sõnas ta.
Äriteadmised kooliõppesse
Eelmise haridusministri, keskerakondlase Mailis Repsi sõnul on ettevõtjad juba aastaid soovinud, et pooled põhikooli lõpetajad läheksid kutsekoolidesse. Samas saab enamikul erialadel õppida gümnaasiumihariduse baasil. Ettevõtjad tooksid ettevõtluse iseseisva ainena gümnaasiumi õppekavasse.
«See asi toimib juba edukalt valikainena. Siin on vaja arendada ennekõike laste isikuomadusi, näiteks õpetada meeskonnatööd,» rääkis Reps. Ta möönis samuti, et proportsioonid on nihkunud paigast, kui 60 protsenti noortest läheb kõrgharidust omandama.
«Kunagi oli see 17 protsendi juures. Siis oli asi teistpidi paigast ära. Toetan [Tartu Ülikooli] rektori [Alar] Karise ideed, et ülikool peab panema kvantiteedilt rõhu kvaliteedile,» sõnas Reps.
Luman tunnistas veel, et talle tekitab haridusreformi toppamise kõrval frustratsiooni ka haldusreformi kehv seis.