Tarbijakaitseamet on juba terve aasta püüdnud Eesti kommertspanku korrale kutsuda, nõudes neilt laenuvõtjate tüssamise lõpetamist euro ja krooni vahetuskursiga.
Kommertspangad vilistavad seaduserikkumise süüdistusele
24. oktoober 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitse ponnistused leebete märgukirjadega kommertspanku korrale kutsuda päädis kõikidele Eesti pankadele saadetud kirjaga.
Kirjas nõuab tarbijakaitse kohtu ähvardusel pankadelt, et need edaspidi oma laenuklientidelt kroonides tehtud tagasimakseks konverteeriks täpselt Eesti Panga vahetuskursi järgi. Ehk 15,6466 krooni euro eest ja mitte sentigi rohkem. Enamik laene on ju inimestel võetud eurodes, aga palka saame ikka kroonides.
Eesti suurima panga Swedbanki eilse hinnakirja järgi küsib aga pank laenuvõtjailt kursiks 15,6735 krooni euro eest. Tarbijakaitseameti hinnangul koorivad pangad niiviisi oma kundedelt vähemalt 20 miljonit krooni aastas.
Eesti pankurid tõmbusid kohtuga ähvardamise peale turri nagu siilid. Nende suud läksid lukku. Swedbanki pressiesindaja Kristi Künnapas märkis, et Swedbank ei pea mõistlikuks vastata riigiasutuste päringule meedia vahendusel. Sarnase sisuga vastused tulid ka teistelt pankadelt.
Ametliku analüüsi kõikide pankade nimel koostab pangaliit. Selle nõunik Enn Riisalu sõnas, et järgmisel kolmapäeval saadavad nad vastuse, siis ka kommenteerivad tarbijakaitse nõudeid.
Samas juba mullu oktoobris vastas pangaliit ühele sarnasele järelepärimisele. Siis kirjutas pangaliidu juht Katrin Talihärm tarbijakaitsele, et pankade arvates pole ametlikust kõrgema nn kommertskursi kasutamine ülekohus.
Talihärmi sõnul võib laenu võtta nii eurodes kui ka kroonides. Aga kroonilaenu intress on kallim, mistõttu inimesed eelistavad eurodes laenu võtta.
«Statistika järgi eelistab enamik tarbijatest võtta laenu eurodes, hoolimata sellest, et nende peamine sissetulek laekub Eesti kroonides ning eurodes võetud laenuga võtavad nad enda kanda ka konverteerimise lisakulu,» kirjutas Talihärm.
Toona arvutas pangaliit, et kuigi konverteerimise eest tuleb maksta lisaraha, siis eurolaenu soodsama intressi pärast kokkuvõttes pangaklient ikkagi võidab.
Eesti Panga pressiesindaja Ingrid Mitt ütles, et keskpangal pole tarbijakaitseameti ettekirjutuse kohta midagi öelda.
Samas saavad kommertspangad vahetada eurosid Eesti kroonide vastu teenustasuta. Eesti Pank vahetab nende välismaalt sisselaenatud eurolaenud ametliku kursiga 15,6466 krooni ühe euro eest kohalikuks rahaks.
SEB pressiesindaja Silver Vohu märkis, et kui tavaliselt sisaldab rahavahetamise ehk konverteerimise tasu kursi kõikumise riski, siis krooni ning euro vahetamise puhul sellist riski pole. Samas kinnitas ta, et vahetuskulud pangal siiski on, mistõttu tuleb teenuse kulu ka selle kasutajalt sisse nõuda.
«Küsimus on siin pigem selles, milline oleks juriidiliselt korrektne vahetuskursikulu sissenõudmise viis,» ütles SEB pressiesindaja. «Seda pangaliit praegu analüüsibki.»
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske kinnitas eile, et vajadusel võib Eesti riik käia kohut kõikide Skandinaavia pankadega, kelle tütred Eestis tegutsevad.
«Pankade varade suurus võrrelduna Eesti riigiga ei tähenda midagi, pigem peaks pangad mõtlema, kas riigiga tasub kohut käia, sest pangad müüvad ju usaldust,» ütles ta.
Priske lisas, et loodetavasti pangad kohtuteed ei vali ja hakkavad tulevikus laenukulusid üheselt selgelt esitama, mitte ei mängi konverteerimise kursiga.