Tavaline tütarlaps Moskva üldhariduslikust koolist, mida seal oli ja on sadu tuhandeid. Ei sigadusi ega säravaid etteasteid. Lühike soeng, pruunid silmad. Pruun koolivorm. Vaikne, tagasihoidlik, märkamatu.
Kuidas naistevanglas rasedaks jäädakse?
25. oktoober 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui keegi väitnuks mulle 20 aasta eest, et Bahmina läheb vanglasse, arvaksin, et ta on hull,» kirjutas Jukose eksjuristi kohta temaga paralleelklassis õppinud kolumnist Natalja Oss.
Mordva naistevanglas istuv 39-aastane Svetlana Bahmina on tekitanud Venemaal viimasel ajal rohkem kõneainet kui tema kuulsad ülemused Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedev. Põhjuseks Mordva rajoonikohtu otsus lükata kahel korral tagasi naise taotlus ennetähtaegseks tingimisi vabastamiseks.
Detsembris saab täis neli aastat hetkest, mil organid lahutasid Bahmina tema kahest alaealisest pojast – üks oli kolme-, teine seitsmeaastane. Detsembris peaks kätte jõudma ka Bahmina sünnitustähtaeg. Ükski neist asjaoludest polnud Vene õigusemõistjatele piisavalt mõjuv.
Palus presidendilt armu
Sel nädalal on Svetlana Bahminast saanud Jukose-asja esimene asjaosaline, kes on esitanud armuandmispalve Venemaa presidendile Dmitri Medvedevile. Ta on üks mitmetest kunagise hiigelkompanii töötajatest, kelle abil lootis Vene peaprokuratuur tõendada oma pretensioone Jukose tippjuhtidele – Mihhail Hodorkovskile ja Platon Lebedevile.
Saamata Bahminalt vajalikke tunnistusi oma ülemuste vastu, tegid prokurörid süüdistatava temast endast – pannes süüks kuritegusid ajal, mil tal polnud juhtkonnas mingit otsustavat mõju.
Nüüd on tast saanud esimene, kes on end vabatahtlikult süüdi tunnistanud kõiges, mida peaprokuratuur talle omistanud on. Sel lihtsal põhjusel, et üle poole talle mõistetud vangistamise ajast ära istunud ema, kes tahab oma laste juurde tagasi, pole leidnud inimlikku mõistmist kohtunikurüüs olevalt naisterahvalt.
Üle 50 000 toetaja
Mitteükskõikne osa Vene ühiskonnast on Bahmina-küsimuses jagunenud kaheks. Tänaseks on tema toetuseks avatud internetilehekülg kogunud üle 50 000 allkirja pöördumisele, milles palutakse Svetlana Bahmina enne tähtaja lõppu vabastada. Nende hulgas on hulk poliitikuid-liberaale, kirjanikke, inimõiguslasi ja ajakirjanikke.
Bahmina vastaste arvates tulnuks Jukose eksjuristil oma laste peale mõelda talle saatuslikuks saanud tegusid toime pannes. Üleskutsed jätta varas vangi kuni mõistetud kinnipidamisaja lõpukellani vahelduvad ettepanekutega lasta kõik Jukose asjaga seotud isikud rahva rikkuse endale võtmise eest maha, nagu naaberriigis Hiinas.
Mille eest siis Venemaa kuulsaim naisvang trellide taha sattus? «Ta on saanud süüdistuse ettevõtte Tomskneft (Jukose tütarfirma – toim) vara omastamises ametiseisundit kuritarvitades organiseeritud grupeeringu koosseisus kogusummas kaheksa miljardit dollarit,» kõlas süüdistuskokkuvõtte peamine osa.
Lisaks süüdistasid maksuorganid teda 2001. aasta tuludeklaratsioonis valeandmete esitamises ning 2002. aasta deklaratsiooni esitamata jätmises, hiilides kõrvale maksude tasumisest 600 000 rubla ulatuses.
Bahmina otsustas maksuorganite pretensioonid vabatahtlikult vaidlustamata rahuldada. Tomskneft, millele Bahmina on prokuratuuri väitel tekitanud kaheksamiljardise kahju, teatas meediasse jõudnud süüdistuste peale, et tal ei ole ei Bahmina ega Jukose suhtes mingeid pretensioone.
«Kriminaalasja materjalide analüüsist võib järeldada, et Tomsknefti varasid pole ei faktiliselt ega juriidiliselt ettevõttest välja viidud ning seega pole omandi- ega aktsiate vargust toimunud,» teatas Tomsknefti juhtkond Interfaxi teatel prokuratuurile saadetud kirjas.
Kohus mõistis Bahmina sellest hoolimata süüdi. Venemaa üks tuntumaid advokaate Mihhail Barštševski, kes polnud Bahmina kaitsja, kommenteeris ajakirjanduses otsust nii: «Võin öelda vaid seda, et mulle on kohtuotsus arusaamatu. Bahmina on tunnistatud süüdi kaheksa miljardi varguses, samas kui väidetava varguse ohvri kinnitusel pole tal midagi kadunud.»
Kohtuveskid on siiski jahvatanud oma rada ning sel aastal lükkas Mordva rajoonikohus Bahmina taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks kahel korral tagasi. Põhjuseks kohtu arvates taotleja ebapiisav enese parandamine ning kinnipidamisrežiimi rikkumine.
Kolm eksimust
Bahminal oli tõepoolest varasemast kolm aegunud eksimust. Kord oli ta vestelnud teise rühma kinnipeetavaga, korra oli keegi teda reeglitevastaselt läbi akna hüüdnud ning vanglasse saabudes leiti tema asjade seas mobiiltelefoni SIM-kaart.
Vene meedia juhtis toona tähelepanu asjaolule, et vanglajuhtkond andis õmblejana vanglas töötanud Bahminale positiivse iseloomustuse. Ka pikemale puhkusele lubamist võiks pigem tõlgendada kui heas kirjas olemist. Kord kvartalis on kinnipeetavatele lubatud ka pikemad kokkusaamised lähedastega – nii jäävadki naiskoloonia asukad aeg-ajalt käima peale.
Igal juhul peab Jukose eksjuristi armuandmispalve veel pikki kuid Vene bürokraatlikust masinavärgist läbi murdma, enne kui jõuab presidendi armuandmiskomisjoni ette. See tähendab suure tõenäosusega, et b-klassis õppinud tavalise Moskva tüdruku kolmas laps sünnib ikkagi vanglas.
5 fakti
• Sündis 13. oktoobril 1969 Moskvas. Lõpetas 1992. aastal Moskva Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.
• Abielus, kaks alaealist poega: Grigori ja Fjodor. Noorem neist oli vahistamise ajal kolme-aastane.
• Svetlana Bahmina on esimene Jukose kohtuasja osaline, kes on esitanud presidendile armuandmispalve. Sellega on ta end sisuliselt süüdi tunnistanud, kohtuprotsessil ta seda ei teinud. Soovimatusest end süüdi tunnistada pole Jukose eksjuhid Mihhail Hodorkovski ega Platon Lebedev armuandmispalveid presidendile seni esitanud.
• Bahmina vahistati 7. detsembril 2004. aastal. 2005. aasta märtsis alustas ta näljastreiki, kuna kinnipidamisasutuse juhtkond ei lubanud tal korduvalt kasutada oma õigust omastele helistada.
• Töötas naftafirmas Jukos juristina alates 1997. aastast.