Riigikogu võib ametiautode erisoodustusmaksu määra tõstmise kõrval kergitada 2000 kroonilt 4000 kroonile summa, mille piires tohivad nii riigiametnikud kui erafirmade töötajad teha isiklike autodega maksuvabalt töösõite.
Eraauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba piir võib kerkida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimalus pakkuda maksutõusu kõrval erasektorile ka teatavat leevendust oli üleval eelmisel kolmapäeval riigikogus, kui rahandusminister Ivari Padar kaitses erisoodustusmaksu kahekordistamise ettepanekut.
«Praegu makstakse neile, kellega on sõlmitud leping isikliku sõiduauto kasutamiseks, maksuvabalt kuni 2000 krooni. Kas on plaanis seda summat suurendada 4000 kroonini neile, kes kasutavad oma tööülesannete täitmiseks isiklikku sõiduautot?» päris keskerakondlane Toomas Varek Padarilt. Viimane pidas seda heaks mõtteks, mida komisjon võiks arutada.
Valitsus otsustas erisoodustusmaksu ülempiiri tõsta suvel, et saada lisatulu 2009. aasta eelarvesse. Padari sõnul peab erisoodustuse hind ehk maksustatav väärtus vastama tegelikule hüvele, mida töötaja saab.
«Eesmärk on kõikide tööandjalt saadud hüvede võrdne maksustamine. Firma autoga erasõitude tegemine on töötajale sageli suurem boonus kui 2000 krooni,» rääkis Padar. «Tegu on hinna ülempiiriga ehk kui peetakse sõidupäevikut, on erisoodustushinna aluseks endiselt erasõitude kilometraaž.»
Rahandusministeerium loodab, et muudatus toob uuel aastal riigikassasse juurde 370 miljonit krooni. Avaliku sektori puhul tähendab see küll raha tõstmist ühest taskust teise.
Kallinev erisoodustusmaks on vastumeelne ettevõtjatele. Lausa riigikogu kõnetoolist tõrvas plaani kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, kelle sõnul ei too see tõenäoliselt kaasa praegusest suuremat maksulaekumist.
Tema väitel kasvatab see motivatsiooni täita sõidupäevikuid ja kasutada isiklikke autosid ametisõitudeks, sest ka eraautode töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitise piirmäär peab tõusma 4000 kroonile.
«Isiklikke sõidukeid on aga mitu korda rohkem kui ametiautosid ning ühtlasi kasvab ka maksuhalduri administreerimiskulu,» väitis Luman. «Ükski ettevõtja ei tegele ettevõtlusega ainult selle nimel, et maksta rohkem makse,» kurjustas ta.
Keskerakondlane Kalle Laanet osutas levinud praktikale, kus sõidupäevikut küll peetakse, kuid ei kanta sinna õigeid andmeid, mistõttu kannab riik kahju. Padar andis mõista, et maksu- ja tolliamet võtab sõidupäevikute kontrollimise peagi terasemalt luubi alla.
Ka leidis sotside esimees, et tahes-tahtmata seisavad Eestis ees arutlused keskkonnapõhise automaksu üle. «Selle puhul oleks elektriautod maksust vabastatud ja hübriidautod oleksid maksust vabastatud n-ö oma elektriajami kontekstis,» tõdes ta. Automaksu käsitles koalitsioon kirglikult eelarve kokkupanemise ajal.
Lisakroonid
• erisoodustusmaksu määra tõstmine toob eelarvesse 370 miljonit krooni: sellest ligi 110 miljonit krooni tulumaksu, ligi 182 miljonit krooni sotsiaalmaksu ja ligi 78 miljonit krooni käibemaksu
• prognooside aluseks on 28 532 sõiduautot ning eeldus, et autode arv kasvab samas tempos SKT reaalkasvuga
• 2007. aasta tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide põhjal oli keskmine erisoodustuse hind 1900 krooni kuus
• uue ülempiiri puhul kujuneb keskmiseks erisoodustuse hinnaks 3500 krooni kuus
allikas: käibemaksu- ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõu seletuskiri