Eluks vajalikke lisaoskusi õpetatakse koolilastele hoolimata raskustest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolilapsed. Foto on illustreeriv
Koolilapsed. Foto on illustreeriv Foto: Toomas Huik.

Eesti koolide õpetajad tulevad läbivate teemade õpetamisega päris hästi toime, kuid koolipoolne toetus võiks olla parem, selgus Tartu Ülikoolis valminud uuringust.

Läbivad teemad on näiteks turvalisus, tööalane karjäär ja selle kujundamine, keskkond ja säästev areng ning IT ja meedia. Neid on Eesti koolides põimitud traditsioonilisse aineõppesse juba alates 1996. aastast. Selliste teemade õppekavasse sidumise eesmärk on valmistada noori edasiõppimiseks ja eluks veelgi paremini ette. Näiteks õpitakse eesti keele tunnis meediatekstide koostamist ja lugemist või kasutatakse aine õpetamiseks erinevaid IT-võimalusi.

Hoolimata sellest, et läbivad teemad on koolidele kohustuslikud, näitab 2008–2010 aastal läbi viidud uuring, et nende õpetamisel ainetundides on palju arenguruumi: läbivate teemate õpetust tunnis ei eesmärgistata ning samuti ei hinnata õpilase tulemusi. Selle taustal on läbivate teemade õpetamine koolis siiski pigem hästi õnnestunud.

«Tulemustest selgus, et õpetajad peavad läbivate teemade õpetamist oma töö loomulikuks osaks. Nad ei soovi, et neid selle ülesande täitmisel kontrollitakse. See on midagi, mida õpetajad teevad oma südamerahu pärast, et nad tunneksid, et on teinud kõik, et lapsel läheks elus hästi,» selgitas uuringu üks läbiviijaid Pille Kõiv. Tema sõnul peavad õpetajad läbivaid teemasid käsitlema paljuski kooli- ja tunniväliselt, kesiste ressursside ja vahenditega.

Kõiv lisas, et kõige enam motiveerib õpetajaid läbivate teemadega tegelemisel isiklik huvi konkreetse teema vastu, uute tööviiside ja -meetodite kasutamise võimalus ning asjaolu, et paraneb õpilaste suhtumine õppetöösse ja temasse kui õpetajasse.

«Läbivate teemade õpetust aitaks parandada kogukonna, näiteks vilistlaste ja lastevanemate ning kooliväliste partnerite kompetentsi kaasamine,» ütles Kõiv.

Õpetajate hinnangul takistavad läbivate teemade laiemat sidumist aja-, raha- ja õppevahendite puudus, kooli ja perekonna väärtuste erinevus ning vähene riigi tugi juhendite, õppematerjalide ja koolituste puudus. Kurdeti ka õppekavade liiga tiheda vahetumise, klassijuhatajatöö alarahastatuse ning aruandekohustuse üle.

Uuringutulemusi analüüsides tuli välja, et õpetajatel on ka teadvustamata ehk varjatud asjaolusid, mis raskendavad läbivate teemade õpetamist. Selgus, et õpetajad samastavad nende teemade käsitlemist Nõukogude-aegse kasvatustööga, pole selgelt aru saanud nende teemade rollist õppetegevuses ning tunnevad, et peavad jagama piiratud ajaressurssi riigieksamiainete ning läbivate teemade käsitlemise vahel.

Umbes 40 protsenti õpetajatest ei teadnud, kas nende koolis on läbivate teemade tööplaan või -kava olemas. Sama suur hulk ei teadnud, kas nende koolis on läbivate teemade valdkonnas projekte. Esines juhtumeid, kus sama kooli õpetajad olid vastandlikel seisukohtadel – osa teadis, et nende koolis on selline kava olemas samas kui teised olid veendunud, et seda pole. Ligi pooled õpetajad ei teadnud, kas nende koolis on olemas isik, kes läbivate teemade õpetamise osas kolleege nõustab ja juhendab.

Riikliku õppekava alusel on läbivate teemade õpet koolides rakendatud aastast 1996. Haridus ja teadusministeeriumi tellimusel viidi 2008–2010 Tartu Ülikool haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuses läbi uuring, kus selgitati, kuidas koolid on riikliku õppekavaga määratletud uuendused «tõlkinud» oma igapäevasesse praktikasse.

Tulemused saadi seitsme kooli (Viimsi Keskkooli, Tartu Tamme Gümnaasiumi, Kambja Põhikooli, Tartu Erakooli, Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi ja Tartu Waldorfgümnaasiumi) töötajaid intervjueerides ning koolide dokumente (arengukava, kooliõppekava, tööplaanid, ainekavad, läbivate teemade rakenduskava) analüüsides.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles